See maagiline sõnapaar – esimene jää!
Esimene jää! Sel sõnapaaril on maagiline jõud. Esimesest jääst kuuldes otsitakse kibekiiresti välja ja sätitakse korda talipüügivarustus, teritatakse puurid ning võetakse sisse stardiasend, et kohe, kui jää juba inimest kannab, esimeste püüdjate seas olla. Millega peaks esimese jääga kalale minnes kindlasti arvestama? Kuidas ja kus on sel ajal kõige mõistlikum püüda?
Esimene jää ja ohutus
Seotud lood
Koos saabunud talve ja veekogude jäätumisega kerkivad üles iga-aastased probleemid läbi jää vajunud kalameestega.
Ammu enne seda, kui külm suuremad veekogud (rääkimata Peipsi järvest, Pärnu lahest ja jõgedest) korralikult kaanetab, kibelevad kalamehed talihooaega alustama. Küll see kandva jää ootamine on piinarikas – saaks ainult otsa vette! Kus juba kannab? Mida ja kui palju saadakse? Kalastaja annab kümme soovitust, millistele veekogudele kihelust maandama minna, ent paneb ka südamele, et kalaretke planeerimisel tuleks juhinduda Päästeameti jäälemineku lubamisest.
18. veebruaril korraldas Päästeamet Väike-Maarja Päästekolledžis jääohutuse-alase teabepäeva, mille üheks osaks oli päästevahendite praktiline demonstratsioon Äntu Sinijärvel. Toimunust on valmimas ka näitlik õppevideo.
Kordamine on tarkuse ema. Igal aastal räägib Päästeamet talve hakul üht ja sama juttu, aga ikka leidub inimesi, kes vaatamata kõigele nõrgale jääle kipuvad.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead, saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Keskkond
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele