Noogutiga libisev ümarujukirakendus laseb püüda ka keerulistes oludes

See on rakendusskeem, mida kutsutakse kalameeste seas ka lohistajaks või lohistamistonkaks. Tegemist on lihtsa ja efektiivse rakendusega, ent selle kasutamine eeldab, et püügipaiga põhi oleks puhas, kõva (s.t liiv või savi, mitte aga pehme või hõljuv muda) ning soovitavalt ka ühtlane. Seetõttu kasutataksegi lohistamisrakendust meil peamiselt Pärnu lahel ja ka Peipsil, vähem teistel suurematel sisemaa järvedel.

Erinevalt Mandri-Eestist püütakse Hiiumaal lutsu väikestest kraavidest ja ojadest, mistõttu on ka sealsetel vetel kasutatav lutsutonka rakendus pisut erinev suurtel jõgedel kasutatavast.

Kui meriforell juhtub mingil põhjusel olema passiivne, kasuta tema püügiks raskuskorgi ja putukaga rakendust.

Seda rakendusskeemi on peetud ületamatuks olukorras, kui püük käib tillukese silikoonvõdikuga ning põhja pealt. Eriti efektiivne on see sügisel, kui ahvena päevane aktiivsusperiood on lühenenud paarile tunnile, kala passib põhjal ega huvitu klassikalistest võdikurakandustest.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.