Kehva ilmaga on tavalise ujukiõngega üsna ebamugav kalastada. Tuul ei lase sööta vette heita ja ajab ujukit kaldasse, lainetuses on võtmist raske märgata ja pidevalt võplev ujuk ei pane sööta sügavuses vaikselt liikuma, vaid ebaloomulikult hüplema, millega võib kalu meelitamise asemel hoopis eemale peletada. Niisugustes oludes on otstarbekam püüda tonka või hoopis noogutiga ümarujukiga. Asja mõte on selles, et ühendatakse ujuk ja noogutiõng, üritades sellega ära kasutada mõlema eeliseid ja lahti saada puudustest.
Seotud lood
See on rakendusskeem, mida kutsutakse kalameeste seas ka lohistajaks või lohistamistonkaks. Tegemist on lihtsa ja efektiivse rakendusega, ent selle kasutamine eeldab, et püügipaiga põhi oleks puhas, kõva (s.t liiv või savi, mitte aga pehme või hõljuv muda) ning soovitavalt ka ühtlane. Seetõttu kasutataksegi lohistamisrakendust meil peamiselt Pärnu lahel ja ka Peipsil, vähem teistel suurematel sisemaa järvedel.
Erinevalt Mandri-Eestist püütakse Hiiumaal lutsu väikestest kraavidest ja ojadest, mistõttu on ka sealsetel vetel kasutatav lutsutonka rakendus pisut erinev suurtel jõgedel kasutatavast.
Kui meriforell juhtub mingil põhjusel olema passiivne, kasuta tema püügiks raskuskorgi ja putukaga rakendust.
Seda rakendusskeemi on peetud ületamatuks olukorras, kui püük käib tillukese silikoonvõdikuga ning põhja pealt. Eriti efektiivne on see sügisel, kui ahvena päevane aktiivsusperiood on lühenenud paarile tunnile, kala passib põhjal ega huvitu klassikalistest võdikurakandustest.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
1
Pikim neelatud Võrtsjärve kala oli 70 cm pikkune angerjas
3
Viimased lood
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele