See on rakendusskeem, mida kutsutakse kalameeste seas ka lohistajaks või lohistamistonkaks. Tegemist on lihtsa ja efektiivse rakendusega, ent selle kasutamine eeldab, et püügipaiga põhi oleks puhas, kõva (s.t liiv või savi, mitte aga pehme või hõljuv muda) ning soovitavalt ka ühtlane. Seetõttu kasutataksegi lohistamisrakendust meil peamiselt Pärnu lahel ja ka Peipsil, vähem teistel suurematel sisemaa järvedel.
Ahvenatonka lohistamisrakendust kasutatakse traditsiooniliselt Peipsil ja Pärnus

Seotud lood

Lood
  • 22.10.25, 14:45
Jig rig rakendus hakkab tööle sügise teises pooles
Seda rakendusskeemi on peetud ületamatuks olukorras, kui püük käib tillukese silikoonvõdikuga ning põhja pealt. Eriti efektiivne on see sügisel, kui ahvena päevane aktiivsusperiood on lühenenud paarile tunnile, kala passib põhjal ega huvitu klassikalistest võdikurakandustest.
Lood
  • 08.10.25, 15:15
Kui ahven hilja sügisel enam ussiõnge ei võta, seo otsa kraavirakendus
See on üks neid rakendusi, millega hilja sügisel Hiiumaa (ja miks mitte ka muu Eesti) väikestest jõgedest, kraavidest ja ojadest ahvenat püüda.
Lood
  • 01.10.25, 14:45
Selle rakendusega saad ahvenat ka siis, kui väikesed säinad ja kiisad püüki segavad
Sügiseti lööb tihti Saaremaa ja Hiiumaa jõekesed, kraavid ja ojad särge, kiiska, alamõõdulist säinast ning keskmist ahvenat täis. Kalamees püüaks meelsasti neid viimaseid, aga ussiõnge otsa hakkavad just esimesed. Mida sellises olukorras teha? Vastus on lihtne – tuleb püüda niisuguse rakendusega, mille sööda vastu teised kalad peale ahvena huvi ei tunne. Sisuliselt tuleb ära unustada kõik loomne ja taimne ning pakkuda röövkalale kunstpeibutist.
Lood
  • 24.09.25, 06:30
Rannatonka lestarakenduse pikkus sõltub ridvast
Sügis on aeg, mil meie liivarandades vihisevad võimsate testidega ridvad ning kalamehed kerivad kaldale rasvaseid lesti. Millist rakendust lesta tonkatades kasutada, et püügil edukas olla?
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele