Kui vesi jahtub maha: sügisesed strateegiad karbipüügil

On mitmeid põhjuseid, miks nii karpakalade kui ka teiste lepiskalade püügil kasutada vees sulavaid PVA kotte. Pole vahet, kas me kasutame neid külmematel sügiskuudel või soojematel suvekuudel, edukas on see taktika igal juhul.

Pea kõik õngitsejad on kasutanud kalade peibutamiseks söödapalle ning proovinud neid heita püügiplatsile piinliku täpsusega. Ent nagu me kõik omadest kogemustest teame, ei taha söödapallid sugugi alati sattuda sinna, kuhu vaja. Lisaks on söödapallide puhul tihti probleemiks ka see, et rasked ja ümmargused pallid võivad meie teadmata täielikult põhjamutta mattuda. Siin tulevad meile appi viimastel kümnenditel suurt populaarsust kogunud graanulid ja söödaraketid. Olenemata sellest, kui pehme on põhi püügipaigas, ei vaju kerged graanulid kunagi mutta ning jätavad meie söödaplatsile kaladele meelepärase lõhnavaiba.

Millistele omadustele peab vastama karbiritv ning mida tuleks selle ostmisel jälgida? Mis on ridvatest ja mida näitavad need karbiridvale trükitud lb-d? Milliseid nööre ja tinasid võiks karpi püüdes kasutada? Proovime sedasorti asju alljärgnevalt natuke lähemalt vaadata.

Enamus kalameestest eelistab püüda nii karpe kui ka teisi kalu kohtadest, kus on puhas ja kõva põhi. Rohu seest karbipüügi põhilisteks probleemideks on, et tina veab meie sööda sügavale rohu sisse või hakkavad rohukõrred jm veetaimestik võtu märkamist segama. Tegelikult ei tasuks rohu seest püüki karta ja seda iga hinna eest vältida. Natuke vaeva nähes võib ka niisuguses ebamugavas kohas püük anda üllatavaid tulemusi.

Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.