Sellele retseptile annab omapära eelmisel päeval peeneks riivitud ja kergelt kuivanud porgand, mis lisab kalale õrnalt magusa maitsevarjundi. Paalia asemel võib kasutada ka teisi äkisekalu – jõe-, viker- ja meriforelli, lõhet ja säinast.
Vahelduseks traditsioonilistele äkisekaladele sai käesoleva kalaroa valmistamisel kasutatud õrna ja hõrgu lihaga paaliat, mis looduslikult elab polaarjoone-tagustes külmaveelistes jõgedes ja järvedes, ent mille basseinis kasvatatud vormi on võimalik osta ka Eestist.
Haugifileed taignasse uputanud ja õlis frittinud on paljud kalamehed. Järgneva retsepti muudab aga eriliseks jogurti baasil valmistatud ja üsna tugevalt maitsestatud taigen ning ribadeks lõigatud ja rulli keeratud haugifilee.
Suvine aeg on sobilik selleks, et toitudes julgemini rohelisega mängida. Seekord toomegi mängu rohelisest pakatava pesto ja lehtkapsa ning valmistame ahjulõhet.
Ühel kenal augustikuisel nädalavahetusel juhtus olema nii hea haugisaak, et pidime tõsisemalt mõtlema, mida sellega teha. Kui esimesel päeval praadisime haugi kamaga, siis teisel päeval tuli mõte, et võiks valmistada taipärase supi.
Angersäga on meeldivalt puhta maitsega kala, mida annab valmistada õige mitut moodi. Seekord panime angersäga sidruni-sojakastmesse ja serveerisime kinoasalatiga.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.