Tandemrakendus aitab võtma saada neid forelle, kes ühepäevikuaja alguses ettevaatlikult veepinna alt toituvad ega tunne mingit huvi pinnaputuka vastu.
Lendõngemeestele on mai lõpust ja juuni algusest tuttav olukord, kus forell küll toitub vee pinnakihis, ent ei paista võtvat neid ühepäevikuid, mis vooluga alla tulevad, vaid justkui midagi veepinna alt. Või siis ei saagi aru, kust täpselt – vahepeal on tugevamad sulpsud, siis aga annavad forelli kohalolust ja toitumisest märku vaid kergemat sorti lainerõngad veepinnal. Pakud niisugusele kalale ükskõik millist ühepäevikut imiteerivat sööta, aga tulemusi ei ole. Parimal juhul saad vaid paar n-ö petekat – täpiline näib su ühepäevikut küll napsavat, aga haakides kala otsa ei jää. Tundub tuttav?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kalapüük ketasundadega võib heal päeval olla nagu kooli spordipäev – kui unnakettad üksteise järel ümber pöörduvad, on sebimist ja aerutamist nii et nahk seljas märg.
Raskustamata võdikurakendus on ilmselt kõige lihtsam rakendusskeem, mis spinningule välja mõeldud, ent teatud oludes võib see osutuda uskumatult tõhusaks.
Turb on põnev, ent ettevaatlik püügikala ning suuremate isendite tabamine tavalise tonka või käsiõngega ei ole üldjuhul kuigi lihtne. Siiski on aastas üks periood, mil ka suured turvad on üsna lihtsa vaevaga püütavad. See aeg on mais, siis kasutatakse turvapüügiks spetsiaalset ilma tinata ujukirakendust. Tegemist on ühe lihtsama rakendusskeemiga, millega on üldse võimalik kala püüda, samal ajal on see kevadisel ajal ülimalt efektiivne.
Vaatame, kuidas käib kokku Emajõe punniõnge rakendus ja mismoodi sellega püütakse.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.