Salapiirituse vedamine esimese Eesti vabariigi ajal: kes rikastus, kes jättis elu
Salapiiritusevedu möödunud sajandi esimesel poolel oli tulus äri, kus liikusid väga suured rahad. Lausa nii suured, et tihtipeale oldi valmis riskima koguni oma eluga. Ainuke jama tekkis siis, kui piirivalvele vahele jäädi. Kuidas siis ikkagi oma lastiga üle vee Soome poolele pääseti, ilma et piirivalvurid piiritusevedaja kinni nabiksid ja veose konfiskeeriksid?
Seotud lood
Tuletame meelde peamised ohutusreeglid, mida eakat kalasõbrad peaksid meeles pidama.
Pealkirjas nimetatud tunnuslause all korraldab Päästeamet tänavu kevadel ja suvel alkoholi ja riskikäitumise seoseid rõhutava veeohutuse kampaania, mis on ellu kutsutud selleks, et vähendada vee peal viibimisega seotud õnnetuste arvu. Päästeameti sõnum on lihtne – kui oled auto või paadi roolis, ei mingit alkoholi!
Labaga konksude sidumine, eriti suurtes kogustes ja nende jaoks, kel silmanägemine enam esimeses teravuses pole, võib olla parajalt vaevaline tegevus. Lisaks on labaga konksude sidumise sõlmed keerulisemad kui aasaga konksude omad ning paljud kalamehed ei viitsi neid endale selgeks tehagi.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
1
5
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
6
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Viimased lood
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele