Kalastusturismi hetkeseis ja potentsiaal Eestis
Kalastusturismi sektori arenguprotsessi juhtimise juurde peaksid koonduma ja seda koordineerima inimesed, kes näevad sektori arengul potentsiaali ja suudavad paika panna ühise visiooni ja tulevase arengusuuna.
Eestit on alati peetud mereriigiks, lisaks on meil lugematul arvul siseveekogusid, kus on võimalik tegeleda erinevate loodusturismi vormidega, sh kalastusturismiga. Eestis on kalapüügiga kokku puutunud pea iga inimene ja siinne harrastuskalastajate arv on märkimisväärne, mis viitab ka kalastusega seotud ettevõtete olulisele rollile majanduses. Ehkki kalastusturism on Eestis viimastel aastatel jõudsalt arenenud, on antud turismiliik meil veel kaardistamata ning laiemale avalikkusele vähetuntud.
Seotud lood
Euroopa Komisjon kiitis eelmise aasta lõpus heaks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 Eesti rakenduskava, mille eelarve koos Eesti kaasrahastusega on kokku 139 miljonit eurot. Euroopa Liidu panus sellest on üle 97 miljoni euro. Fondi vahendeid saab kasutada kalanduse arendamiseks kuni 2029. aasta lõpuni.
Aastaid tagasi käisin ühel juhtimiskonverentsil. Seal seletati, et küpse juhi tunnuseks on see, et tal on oma juhtimisfilosoofia. See tähendab, et küps juht oskab mõtestada, miks ja mida ta juhtides teeb. Minu arvates võib seletusvajadust rakendada ka kalapüügile.
Miks sõidavad Eesti kalamehed aina enam puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
3
5
Lisatud kaardid ja praktilised nõuanded
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele