Läänemere IV kalandusfoorumi peateemaks oli Covid-19
11.–12. augustil toimus Pärnus Estonia Spa konverentsikeskuses neljas Läänemere kalandusfoorum, mille korraldasid Kalanduse Teabekeskus ning Eesti Kalaliit. Seekordse kalandus- ja vesiviljelusettevõtjate, teadlaste ning ametnike kokkusaamise läbivaks teemaks oli Covid-19, mis ei ole jätnud puutumata ka kalandussektorit.
Seotud lood
12. aprillil toimus moodsas T1 keskuse Vision Venue hübriidstuudios järjekordne Läänemere kalandusfoorum, mis seekord oli pühendatud kalalaevastiku teemale. Rahvusvahelisel foorumil oli hulgaliselt jälgijaid nii veebis kui kohapeal ning esinejate nimekiri oli igati esinduslik.
Covid-19 on viimasel paaril aastal teinud kalameeste reisiplaanidesse hulga korrektuure. Kuna reisimine on riskantne või riikide suletuse tõttu üldse võimatu, on suur osa kalastajaid oma piiritagused püügiretked ära jätnud. Sel suvel aga leevendas olukorda vaktsineerimine ning kalamehed, kel süstid käes, pääsesid jälle polaarjoone-tagustele vetele lustima.
Euroopa Komisjon nimetas Eesti kahe kalade viirushaiguse vabaks riigiks. Vikerforelli turustamise võimalused laienevad.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
1
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele