12. aprillil toimus moodsas T1 keskuse Vision Venue hübriidstuudios järjekordne Läänemere kalandusfoorum, mis seekord oli pühendatud kalalaevastiku teemale. Rahvusvahelisel foorumil oli hulgaliselt jälgijaid nii veebis kui kohapeal ning esinejate nimekiri oli igati esinduslik.
Laevastiku lagi jääb jalgu nii rohepöördele kui innovatsioonile
Kalandussektori välisele inimesele selgituseks, et Euroopa Liidus on kokku lepitud ühises kalanduspoliitikas (ÜKP), millega on võetud kohustus majandada kalavarusid jätkusuutlikult. Selle saavutamiseks võeti kasutusele piirangud kalalaevastikule, mille üle kõikides merega piirnevates liikmesriikides arvestust peetakse. Sealjuures jälgitakse nii laeva kogumahutavust (GT – gross tonnage) kui peamasina võimsust (kW). Eesti mere kalalaevastiku maht sai paika Euroopa Liiduga liitumisel, mille järel üheski segmendis (kaugpüügis, traallaevastikus kui ka rannakalapüügis) need kaks näitajat suureneda ei tohi.
Etteruttavalt võib nentida, et esinejaid oli mitmetest eri riikidest ja väga erinevatelt elualadelt, kuid kõigi järeldus oli pigem sama – kalalaevadele, mis püüavad individuaalkvootide alusel, ei peaks täiendavaid piiranguid seadma. Efektiivsuse piiramine ei ole mõistlik ei majanduslikult ega ka tänases rohepöörde ja energiasäästu kontekstis. Siim Tiidemann, Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler, tõi välja, et laevastiku n-ö laed on õigustatud riikides, kus püügivõimalusi arvestatakse püügipäevades (nagu näiteks Vahemerel). Eesti on andnud Euroopa Komisjonile märku, et ühist kalanduspoliitikat tuleks reformida ning avada alusdokumendid muutusteks. Eelkõige vajab muutmist laevastiku lagesid puudutav, sest oleme muutunud olukorras – energiaülemineku eesmärkide täitmiseks tuleks taotleda maksimaalset efektiivsust.
Siinkohal võib tekkida küsimus, kuidas Euroopa Liit oma poliitikatega sinnani on jõudnud. Ajaloolise tausta avamiseks selgitas Ain Soome oma ettekandes, et 1970. aastatel sai selgeks, et kalavarude kaitsmiseks tuleb üleeuroopaliselt midagi ette võtta. Püügivõimaluste tasakaalustamiseks püügivõimsusega seati sihid laevastiku vähendamiseks, sest kohene üleminek kvootidele olnuks tollal liiga järsk. Alles hiljem jõuti kokkuleppele mitme liigi taastamis- majandamiskavades, kuid laevastiku laed jäid. Eesti viis individuaalkvoodid sisse 2001. aastal ning elu on näidanud, et see süsteem toimib. Seega oleme juba pikemat aega olukorras, kus väljapüügid vastavad teadussoovitustele. Uue kontrollimäärusega üritatakse ühe meetmepaketiga lahendada kõikide merealade probleeme ning tulemuseks on see, et piiranguid keeratakse veelgi peale.
Keraamika, teemant või kõvasulam – milline terituspulk valida?
Keraamika, teemant või kõvasulam – milline terituspulk valida?
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Paadi sõukruvi valik pole maitseasi: samm, labad ja materjal määravad palju
Paadi sõukruvi valik pole maitseasi: samm, labad ja materjal määravad palju
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kui vesi jahtub, hakkab kala sööma: sügisene ahvena jigipüük Soomaa jõgedel
Kui vesi jahtub, hakkab kala sööma: sügisene ahvena jigipüük Soomaa jõgedel
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Eduard Terase lõhekool: spinnaputukaga Narvas, landiga väikestel jõgedel
Eduard Terase lõhekool: spinnaputukaga Narvas, landiga väikestel jõgedel
Tagasi Kalastaja esilehele