Veealune kaamera – kasulik abivahend või mõttetu mänguasi?
Kalapüügiks disainitud veealused kaamerad on müügil olnud juba kümmekond aastat, kuid erilist populaarsust pole need Eesti kalastajate hulgas saavutanud. Levinud arvamuse järgi on meie veed kaamera jaoks liiga sogased või tumedad ja vee all pole eriti midagi näha. Kalastaja võttis prooviks kaks spetsiaalselt kalastamiseks mõeldud odavama hinnaklassi kaamerat ja proovis järgi.
Pakutavad kaamerad ja võimalused
Seotud lood
Mõtlesin, et ahvenat on saanud juba püüda küll ja nälga pole jäänud – nüüd võib endale rahulikult lubada ka mõne nullitamise. Nii võtsingi sel aastal lõpuks ette esimese kohapüügiretke Lämmijärvele.
Selle seadmega varustatud paatides tabatakse kenasid kalu nii Pärnu jõel, Võrtsjärvel kui ka mujal.
Enamik kalamehi peab kevadist särjepüüki üsna lihtsaks ja robustseks asjaks. Varustus võib olla poriodav, tamiil jäme, korgid-konksud suured, peibutussööta pole vaja, konksu otsa pane mida iganes – küll võtab! Tõesti – kevadist siirdesärge on võimalik mingil perioodil tabada ka nii, paraku on see aeg, mil särg haarab kõike ja valimatult, üsna lühike. Vigade vältimine ja optimaalseima varustuse kasutamine tagab püüdjale suurema saagi.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
1
MMi juhivad endiselt rumeenlased
2
Spinningupüügi maailmameistrivõistlused Võrtsjärvel võitsid rumeenlased
Viimased lood
Spinningupüügi maailmameistrivõistlused Võrtsjärvel võitsid rumeenlased
MMi juhivad endiselt rumeenlased
Kalakohad
Eesti koondis riskeerib vajadusel suurelt
Räägime hooldustöödest, mis tuleb paadimootori juures enne talve teha
Seadus
Pärnu lahel on sel aastal keelatud trollimine ja õngejadaga püük
Keskkond
Tagasi Kalastaja esilehele