Lucky Johni Slick Shad-V ja Slick Shad Paddle: neid kohad ostaksid!

Kuna keegi kohade tujusid ja isu ette ei tea, võib kala sõltuvalt päevast eelistada kas V-sabaga (ehk harksabaga, nagu seda veel nimetatakse) või klassikalise päkksabaga mudelit. Sama kehtib ka värvivaliku kohta – kui ühel päeval töötavad pigem naturaalsed toonid, siis järgmisel hommikul võib kohapüügil edu tuua hoopis mõni erksam värving. Minu värsked kogemused viimasest nädalast täpselt niisugust asja kinnitavad. Õnneks on kohapüüdjal võimalik valida Slick Shadide paljude värvingute seast alates väga erksatest toonidest ning lõpetades naturaalsematega. Pakutava seast peaks iga kalamees leidma antud päeval toimiva landimudeli ja -värvingu.

Nii hark- kui päkksabaga mudelit saab rakendada klassikalise jigikonksuga, aga ka kruvipea-tüüpi raskusega, millele on lisatud kolmikkonks. LJ Slick Shad on saadaval kahes erinevas suuruses; mina soovitan nende suuremate puhul kala otsajäämise parandamiseks kasutada lisaks ühele kolmikule veel ka lisastingerit. Kõik LJ Slick Shadi võdikud on lõhnastatud, aga mina kohapüügil selle eelist teiste (s.t lõhnastamata) lantide ees pole täheldanud.

LJ Slick Shadi mudelitega saab tutvuda siin.

Sageli küsivad kalamehed, et milliseid värvinguid võiks kohapüügil eelistada suvel ja millised sügisel? Minu arvates ei saa koha puhul üheselt väita, et vot see või too värv on kohale suvel või sügisel parim või et kui sellega püüad, siis ilma juba ei jää. Koha on nimelt kala, kelle tujud on pidevas muutumises nii landitüübi kui -värvi suhtes. Seepärast ongi kõvemate kohapüüdjate landikarbid erinevatest lantidest pungil.

Vahel öeldakse, et klassikaline kohavõdiku värv on läbi aegade olnud roheline või rohekas, aga see pole mõistagi mingi raudne reegel. Näiteks hiljuti Pärnus jõel olles sain mitu kala kollase/punase landiga, siis aga hakkas koha äkitselt eelistama hoopis naturaalsetes toonides ja harksabaga mudelit. Järgmisel päeval tabasin kõik kalad hoopis rohelise LJ Slick Shad Paddle’i päkksabaga. Nädal aega hiljem toimis Pärnu sadamas paremini jällegi harksabaga mudel ning võtjad kalad asusid veepinnast ca 3 meetri jagu allpool. Samas Papiniidu kandist saadud kohad eelistasid tavalise päkksabaga lanti ning aktiivne kala oli täiesti põhjas. Võta nüüd kinni, et mis on õige. Kui kohapüügil üldse midagi kindlat on, siis see, et kohaga on õige landi, raskuse, kerimise või just antud oludes toimiva mängitamise välja selgitamiseks palju rohkem katsetamist kui teiste kalade püügil.

Lisaks antud hetkel toimivale värvingule on tähtis, et landikarbis oleks ka erinevaid raskuspäid. Kui Pärnu jõel piisab reeglina 10–15-grammisest peast, siis Emajõel jääb sellest tavalisel aastal enamikes paikades väheks. Käesolev suvi aga on Emajõel üldse erandlik, praegu püütakse seal isegi 30-grammiste peadega.

Kuna jõgedel leidub ka haugi ja mõned neist on väga suured, soovitan landi ja pealiini vahel kasutada jämedast fluorocarbonist vahejätku, et haugi teravad hambad lanti otsast ei naksaks. Head katsetamist!

Suure valiku Lucky John lante leiad siit.