Juust – unustatud konksusööt, mis väärib uut võimalust
Kui piiluda kalamehe söödakarpi, leiab sealt suure tõenäosusega usse, tõuke, krevette, aga ka boile, pelleteid, maisi jmt. Aga mitte juustu! Ometi oli juust veel mõnikümmend aastat tagasi täiesti tavaline konksusööt ning vanemad õngemehed mäletavad hästi, kuidas juustuga jõele turba püüdma mindi. Tänaseks on juust aga unustuse hõlma vajunud. Kas ka põhjusega?
Seotud lood
Pärast kevadist toitumisperioodi kalade aktiivsus langeb ning mida kõrgemaks tõuseb veekogudes temperatuur, seda väiksemat huvi ilmutab enamik kalaliike toitumise vastu. Mida sellistes oludes teha, millega püüda ja kuidas kalad võtma saada?
Kui suveõhtutel hakkavad rohu sees siristama rohutirtsud, on see märk sellest, et on aeg hakata mõtlema turvapüügile.
Sõnnikuuss on universaalne õngesööt, mis on võlusõnaks peamiselt latika, linaski, ahvena, kogre ja säina õngitsemisel, aga ka paljude teiste kalade püügil.
Kui kevadel Pärnu jõel tonkadega vimmapüük pihta hakkab, ostetakse lühikese ajaga krevettidest lagedaks mitte ainult Pärnu, vaid ka lähedalasuvate maa-toidupoodide külmletid.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Viimased lood
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Kalakohad
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele