Kas leidub alternatiive pliist õngetinadele?

Milline on kala jaoks ohutuim tagasilaskmise viis? Kas üritada konks iga hinna eest kala kurgust kätte saada või lõigata tamiil läbi? Mis saab kaasaegsetest materjalidest valmistatud konksust liini puruks tõmmanud kala lõuas – kas see roostetab välja või sureb kala vigastustesse?

Äsja lõppenud teadusuuring analüüsis 13 Eesti väikelaevasadama reostust. Töös leiti, et üheks olulisemaks reostuse allikaks on sadamate kaldail asuvad paadihoolduse platsid ning üheks levinuimaks toksiliseks kemikaaliks paatide põhjavärvidest eralduv vask.

Nagu arvata võib, toimub veekeskkonnas elamine mõnevõrra teistsuguste põhimõtete järgi kui maismaal – nii ka ümbruskonna tajumine ning selle kohta info saamine. Kui maismaal on paljudel loomaliikidel esmatähtis roll nägemisel (pikka aega arvati, et näiteks linnud ei tunnegi üldse lõhna), siis veekeskkonnas on selleks hoopis kuulmine (sh küljejooneelund) ning haistmine. Neist viimane võimaldab info saamist ja vahetamist kõige kaugemate vahemaade taha. Nii ei olegi vaja pikalt selgitada, miks kalamees kalade haistmisest üht-teist teadma peaks – ikka selleks, et need kalad oma konksu juurde ja otsa meelitada.

Kalurid on ookeanikalapüügil juba pikemat aega kasutanud kalade ligimeelitamiseks ujuvaid parvesid. Pealtnäha süütu agregaat suurendab oluliselt kalapüügi efektiivsust ning juba mõnda aega on arutletud sellise püügi eetilisuse üle. Hiljutises teadustöös võeti kalu meelitavate parvede globaalne mõju kokku.

Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.