Koha võetakse luubi alla

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi värske kordusuuring meie rannikumere püügikoormusest ütleb otsekoheselt, et seda tuleb radikaalselt, kohati peaaegu 80% võrra vähendada. Ainult siis paraneb meie kalade elujärg.

Kuidas tänavu kevadel särge ja säinast tuleb? Kas maikuus ikka haugi jagub? Kui palju sel aastal Pärnu jões koha võib olla? Kas suve teises pooles merest ahvenat saab püüda?

Tarmo Vesterbohm on Hollandis elav eestlane, kelle igapäevatööks on klaverimäng ja kireks kalastamine, eeskätt kohapüük. Tagasihoidliku inimesena rõhutab ta intervjuu ajal korduvalt, et on täitsa tavaline kalamees, ometi annavad tema saavutused tunnistust hoopis enamast. Tarmo trofeekalade hulka kuulub 1,23 meetri pikkune haug, millega ta on Hollandi edetabelis 9. kohal, napilt alla meetrine koha ja Kesk-Norrast kaaslasega kahasse tabatud 183-kilone paltus.

Koha on kala, kelle ümber on viimastel kõige enam kirgi ja konflikte. Räägitud on Pärnu koha kehvast käekäigust ja kurdetud, et Emajões on korralikus mõõdus spinningukoha hulk viimastel aastatel peaaegu olematuks kahanenud. Et kohaga seotud küsimustesse selgust tuua, on TÜ Eesti mereinstituudi kalateadlastel lähiaastatel kavas läbi viia hulk uuringuid.

Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.