Ausast lendõngemehest loomade salakaubitsejaks?
Intrigeeriv pealkiri kõlab mõneti uskumatu ja ülespuhutuna, kuid just selline saatus võib osaks saada näiteks Indias reisivale lendõngehuvilisele, kes kohalikult turult endale soodsa hinnaga putukasidumiseks vajaliku džunglikuke kaela ostab. Eeldusel muidugi, kui ta sellega tollis vahele jääb. Et aga Indias reisitakse palju ning seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, võiks sel teemal pikemalt peatuda.
Seotud lood
Talv on parim aeg lendõngeputukate sidumiseks, eriti aga sellega alustamiseks. Kuna kaubanduses pakutav materjalide hulk on täiesti hoomamatu, on järgnev lugu mõeldud eelkõige neile, kes alles plaanivad putukaid siduma hakata või teevad selles esimesi samme.
Andri Promvalds on mees, kel meeldib otsingute käigus piire ületada ja väljaspool raame toimetada; muuhulgas oli just tema see, kes hakkas Eestis esimesena teadlikult lõheputukatega jõeforelli püüdma. Kuidas ta selleni jõudis ja milline on Andri putukamaailm laiemalt, sellest järgnevalt juttu tulebki. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 87.
Oliver Edwardsi kohta on öeldud, et tegemist oli uuema aja ühe osavama ja mõjukama lendõngemehega.
Tartu mees Toomas Hango (58) on Kalastaja püsiautor, kes on aastaid vedanud Kalastaja lendõngerubriiki. Emajõelinna kalamehed teavad Toomast eeskätt kui fanaatilist lendõngitsejat, ent kalapüügipisikuga nakatus ta hoopiski Piirissaarel, kui lapsena isa ja onudega Peipsil kalal käis.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Eesti ja Läti teadlased katsetavad Liivi lahel mehitamata uurimisalust, mis võib muuta kalavarude seire odavamaks, vaiksemaks ja paindlikumaks
Kalakohad
Tillukesed võdikud võimaldavad lisaks röövkaladele püüda ka lepiskalu
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele