Andri Promvalds on mees, kel meeldib otsingute käigus piire ületada ja väljaspool raame toimetada; muuhulgas oli just tema see, kes hakkas Eestis esimesena teadlikult lõheputukatega jõeforelli püüdma. Kuidas ta selleni jõudis ja milline on Andri putukamaailm laiemalt, sellest järgnevalt juttu tulebki. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 87.
Andri Promvaldsi rännakud lendõngeputukate maailmas

Seotud lood

Lood
  • 12.04.25, 07:00
Aastaring lendõnge seltsis
Lisatud putukasoovitused ja nõuanded erinevatesse püügioludesse
Lendõngehooajast rääkides peetakse üldjuhul silmas seda perioodi aastast, kui ilmad on soojad, loodus roheline ja putukad lendavad. Kuid alles jääb ju veel hulk aega, mil on samuti võimalik edukalt lendõngega püüda. Järgnevalt tulebki juttu sellest, mida pakub lendõng läbi kalendriaasta, mida püüda ja millised putukad võiksid putukakarbis olla.
Lood
  • 07.06.25, 07:00
Toomas Hango: lendõng pole kärsitutele!
Tartu mees Toomas Hango (58) on Kalastaja püsiautor, kes on aastaid vedanud Kalastaja lendõngerubriiki. Emajõelinna kalamehed teavad Toomast eeskätt kui fanaatilist lendõngitsejat, ent kalapüügipisikuga nakatus ta hoopiski Piirissaarel, kui lapsena isa ja onudega Peipsil kalal käis.
Lood
  • 31.01.25, 16:07
Madis Messimas: isetegemine on minu viis ennast teostada
Kui püüda hinnata iga kalamehe jälge kalastusmaastikul, on Madis Messimas jätnud selle vaieldamatult oma erakordsete käsitööoskustega ning algusest lõpuni oma kätega valmis tehtud lendõngevarustusega.
Lood
  • 17.05.25, 07:00
Ülimalt efektiivne Stimulator toob kala kevadest sügiseni
Stimulator on vahva pinnaputukas, mis toimib väga hästi kevadest sügiseni, korralikult seotuna ujub veepinnal nagu kork ning on ühtviisi atraktiivne nii kala kui ka kalamehe silmale. Kuna Stimulatoriga on püütavad praktiliselt kõik pinnalt toituvad kalad, maksab sel söödal pikemalt peatuda.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele