2026. aasta kala on lest

„Lest sai 2026. aasta kalaks võrdlemisi napi edumaaga, tema poolt oli 35,4% hääletanutest. Teiseks tulnud latikas (32,4%) võttis hääletuse lõppjärgus lestale kõvasti järgi, aga jäi viimaks ikkagi alla,“ ütles ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja Rain Väät. „Vimma ja meritindi toetus oli juba väiksem, nende poolt oli vastavalt 17,8% ja 14,3% hääletanutest.“

Kui kunagi visati nalja, et lestavõrgu võib vabalt ka kahe männi vahele panna, ju ikka kala täis lööb, siis täna on lestaasurkondade seisund Läänemeres kehv ning suve teises pooles, mil puhkajate seas valitseb suitsulesta järele suur nõudlus, on saagid pigem tagasihoidlikud. Aastaid peaaegu prügikala staatuses olnud kalale on hakanud rohkem tähelepanu pöörama ka kalateadlased. Näiteks 2019. aastal selgus, et Läänemeres elab kaks äravahetamiseni sarnast lestaliiki, läänemere lest (lad Platichthys solemdali) ja euroopa lest (lad Platichthys flesus), keda eristatakse kudemisstrateegiate põhjal.

Lestavaru vähenemisel on mitmeid põhjuseid. „Lestavaru ei majandata täna analüütiliselt, looduslik kisklussurve lestale on suurenenud (nii hallhülge kui kormorani asurkonnad on tublisti kasvanud) ning Läänemeres on laienenud hapnikuta põhjaalad. Kui 10–15 aastat tagasi ulatusid need vaevalt Soome lahe suudmeni, siis täna on Läänemeres 70 meetrist sügavamal hapnikku leida vaid üksikutes kohtades. Selline olukord võib soodustada endeemselt madalasse rannikuvette kudevat Läänemere lesta, kes 1980ndatel aastatel moodustas Läänemere lestasaakidest vaid 20%, praegu aga kuni 90%. Varem lestasaakides domineerinud Euroopa lest, kes koeb sügavas vees, on tänaseks oma tähtsuse püügikalana peaaegu et minetanud,“ ütles Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kaasprofessor ning Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli nooremteadur Lauri Saks.

Lest on räime järel rannarahva traditsioonides kalana teisel kohal, saartel paiguti esimenegi. „Lesta praeti, keedeti, suitsutati ja vinnutati; Hiiumaal keedeti lestapeadest ka suppi. Saartel on kartulite keetmisel ikka lisatud keeduveele ka mõned vinnutatud lestad, mis annavad kartulitele hea maitse ja kõlbavad tuhlite kõrvale keedetuna ka süüa,“ rääkis ajakirja Kalastaja asutaja Hanno Kask. „Lesta on läbi aegade püütud põhiliselt juulist septembrini, sel ajal on lest kõige rasvasem ning toidulaual kõrgelt hinnatud. Kõige maitsvam on lest mõistagi suitsutatult, aga teda süüakse ka praetuna, kuivatatuna ja marineerituna.“

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti Eestis aasta kala kaheksandat korda. Varem on aasta kala tiitlit kandnud jõesilm, lõhe, haug, ahven, merisiig, koha ja angerjas.