Kalaradar, 2. nädal: jääpüügi hooaja algus, siseveekogud, Lämmijärv, talvine meriforell

Küll aga saime laupäeval kaks väga jõulist suure kala lööki – kumbki muidugi otsa ei jäänud – ning tegelikult läksimegi pühapäeval tagasi selleks, et proovida need kalad kätte saada. Ja läkski õnneks – minu haug kaalus 8,15 kg ja kaaslasel 15 m jagu eemalt 7,17 kg. Eelmise päeva löökide järgi aimasime, et on suured kalad, aga et nad nii suured on, seda muidugi loota ei julgenud. Mõlemad haugid tulid üsna madalast kaldaäärsest veest 7 cm pikkuse Lucky Johni Vibi otsa ning pärast kaalumist ja pildistamist lasime nad tagasi,“ muljetas ta.

Anonüümne kalamees nr 4 käis teisipäeval kirbuõngega Kasaril. „Jää oli üllatavalt hea, 8–10 cm, tugev ja läbipaistev. Kraadiklaas näitas 8 miinust, aga päris mõnus oli olla, laia lund sadas ja külma ei tundunud üldse nii palju – paljakäsi kannatas täiesti püüda. Kedagi teist püüdmas polnud käinud, mina tegin jälgi ja puurisin esimesi auke. Nagu puhas lõuend! Lund oli peal jää peal u 5 cm, aga see oli kerge ja tuhkjas. Mina ütleks, et ideaalsed olud!“ kiitis ta.

Päästeameti pressiteenistusest öeldi Kalastajale, et viimaste nädalate miinuskraadid on kasvatanud siseveekogudele tugeva jääkatte ning 8. jaanuarist võib minna ka siseveekogude jääle üle kogu Eesti. Jääolud on aga erinevad ning jääle minnes tuleb pidada silmas ohutust ning olla ettevaatlik.

Sisevete jääoludega saab tutvuda Keskkonnaagentuuri jääkaardi abil. Kaart on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise. Jääle tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 cm. Päästjad kontrollivad jää paksust regulaarselt.

Jääle minnes pane selga ujuvkombe ning riputa kaela jäänaasklid, samuti võta kaasa veekindlas kotis laetud mobiiltelefon ning kuivad riided. Liiast ei ole ka päästevesti kasutamine muu riietuse peal. Mõistlik on abivahendina kaasa võtta ka vile, millega saab märku anda siis, kui peaksite hätta sattuma.

Jääle minekust tasub lähedastele teada anda ning võimalusel ka seltsiline kaasa võtta, sest nii on abi olemas ka siis, kui õnnetus peaks juhtuma. Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112!

Pärnu kohakütt Norman Üpraus oli neljapäeva pärastlõunal, kui Kalastaja talle helistas, just jõe peal. Tema sõnul on poolsalaja ja kalda varjus valitud kohtades Pärnu jõel püütud juba nädal aega. „Hästi laias laastus on neljapäevase seisuga jõel 5–12 cm paksune jää. Keskmiselt on see 8–9 cm, aga on kohti, kus on ka 5–6 cm ja see ei ole üldse vooluga seotud, nagu võiks arvata. Lihtsalt järsku on nii õhuke. Reiu suudme kandis on jää paksus 7–11 cm, Reiust krematooriumini 10+ cm, mõni voolukoht ka vähem, aga ei midagi hullu. Liivaka ja liinide all on 6–12 cm, Bauhofi-aluse kalda pool 7–10 cm, vastaskalda pool sügava peal ja poide juures aga 5–7 cm. Õnneks paistab igal pool olevat tugev must jää, vähemasti mina pole pehmet kohanud ning otsest läbivajumise ohtu pole olnud. Kui nädalavahetusel püüdjate gruppidest eemalduda ja omapäi kala otsima minna, maksab igal juhul teed kontrollida ning ettevaatlikkus ja kaine mõistus ligi hoida,“ manitses ta.

Aga kuidas kalasaagiga on? „Täna head võttu ei ole, olen saanud peamiselt alamõõdulisi. Üks mõõdukoha käis kah otsas, pea sain jääauku, aga siis tuli otsast lahti ja läks ära. Ilusat kala on laivi pealt näha muidu päris palju, lihtsalt suu on kinni. Käib, passib, uurib, aga kui keegi võtabki, siis pigem alamõõduline. Suur ujub eemalt koos lepiskaladega mööda ja teeskleb, et tema küll lanti ei näe. Midagi on täna saadud kah, aga head saaki pole kellegi. Püüdjaid on jõel täitsa arvestatavalt.“

Aga ahven? „Lennuki alt sain ennist neli ahvenat jutti – loodi pealt nägin, et tulid kohalanti uudistama ja nagu ma siis Rapala suitsuahvena otsa panin, nii nad järjest jääle tulid. Aga kuna ma tahan koha saada, siis ei viitsinud ma sinna püüdma jääda ja vahetasin kohta – küllap saanuks muidu veel. Tundub, et kui ahven üles õnnestub leida, on temaga märksa lõbusam kui kohaga. Kes nädalavahetusel Pärnusse püüdma tulevad, siis ujuvkombe kindlasti selga ja jäänaasklid kaela!“

Kalastaja vana tuttav Romet Vingel, kes elab Võrtsjärve ääres Limnoloogiajaamast veidi lõuna poole ja suhtleb aktiivselt kohalike kaluritega, ütles neljapäeva lõuna paiku, et Võrtsjärve jääolud on hetkel veel väga ebaühtlased.

„Järve jäätumise ajal puhus tugev põhjakaarte tuul ja see ei lasknud jääl korralikult tekkida. Suurel järvel on palju ohtlikke lahvandusi ja väga nõrga jääga kohti, mina sinna praegu üldse ei kipuks. Isegi kutselised kalurid käivad praegu järvel ainult jalgsi ja toksivad tuuraga teed. Head turvalist jääd veel ei ole,“ manitses ta. „Lõunapoolses otsas on olud paremad, aga päris kindel ei saa olla ka seal. Tuttav kalur käis eile lõunaotsas võrgul ja rääkis, et jääd oli 10 cm, aga vana voolusängi kohal tuleb olla ettevaatlik, seal vesi liigub ja jää on õhem. Nüüd iga päev külmetab, eks jää aeglaselt kasvab kah. Lund on sõltuvalt kohast jää peal 5–10 cm, eks see võtab natuke tempot maha,“ rääkis Vingel.

Meriforellipüüdjad ei ole viimastel päevadel Kalastajale teadaolevalt hiilgavaid saake saanud, kuid üht-teist ikka liigub. Näiteks landimeister Janek Tsaban sai 4. jaanuaril Tallinnast kaugele itta jäävalt püügiplatsilt ühe mõõdus meriforelli, lisaks veel mõned võtud ja ühe alamõõdulise. „Algul mõtlesin proovida klassikalisi talviseid, vahelduva liiva-kivise põhjaga kohti, kuid tegin siiski peatuse ühe klassikalise, kevadel ja sügiseti hästi toimiva kivikari juures. Ei läinudki kaua, kui sain ühe alamõõdulise, mõned võtud ning lõpuks ka ühe 51 cm-se mõõdukala,” rääkis Tsaban. Päev hiljem samas kohas tehtud püügisessioon nii hea ei olnud, piirdudes vaid ühe võtuga. Tsaban püüdis punamusta inlineriga.

Saarlane Sander Suurhans rääkis Kalastajale, et Sõrve kandis võrguga püüdvatelt kalameestelt ei ole temani häid meriforellitabamusi jõudnud, küll aga teatas üks tema tuttavatest võrdlemisi heast saagist Saaremaa põhjarannikul, kus ühte võrku ujus viis meriforelli.