Pärnu rakenduse olulisim osa on ristlant ehk kirves
Pärnu rakendus (ka Pärnu kirverakendus või kombain) on kombineeritud rakendus, mis koosneb ristlandist (kirvest) ja kergest atraktorkonksust. Rakendus on alguse saanud Pärnu lahelt ning viimase 15 aastaga levinud ka Peipsile ja Võrtsjärvele. Pärnu rakendusega püütakse peamiselt parveahvenat, polaarjoone taga ka paaliat.
Olulisim varustuse element Pärnu lahel on erikujuline lant, nn kirves, mis annab tõstete ajal omalaadset tihedat mängu, vurinat. Pärnu lahel kasutatavad landid on erineva suuruse ja kaaluga; laias laastus tuleb leida kompromiss püügi kiiruse (s.t landi kaalu) ja landi mängu vahel. Raskemad landid on efektiivsed ahvenaparvede otsimisel ja hooaja alguses või siis, kui kala on väga aktiivne. Niisuguse landi kaal võib ulatuda 25 grammini ja enamgi, mis on mugav kalastamiseks 4–8 meetri sügavuses vees või ka voolus. Samas ei võimalda nii suur mass anda landile tihedat ja väikese amplituudiga mängu (mis on hästi püüdva landi üks põhiomadusi). Viivitamatult mängima hakkamine on aga oluline edutegur, eriti kapriisse võtu korral, kui tõstete amplituud on minimaalne. Tavaoludes kasutatava ristlandi kaal on 13–20 grammi.
Seotud lood
Roikkurakenduses on kokku saanud siku ja kirbuõng ning kombinatsioon kahest püügiviisist on ka roikku mäng – tõsted pärinevad sikupüügilt ja väristamine kirbuõngelt. Rakendus on eelistatud olukorras, kui kala huvitub küll siku mängust, aga võtta ei taha, samuti siis, kui kala on passiivne ega erutu söödastatud kirptirgu peale.
Baldaa on Eestisse jõudnud Peipsi tagant. Vene keeles tähendab see suur- või ka kaevurivasarat ning tööpõhimõte vasarale omal moel ka sarnaneb. Baldaa eelised tulevad kõige paremini välja siis, kui kala asub sügaval.
Mida teha, kui jää all on nii tugev vool, et ei lase kirbuõngega mugavasti püüda? Appi tuleb talvine jõetonka – püügiviis, mis leiab laialdaselt kasutamist näiteks Pärnu jõe alamjooksul vimba, tinti, latikat, särge, nurgu jmt püüdes.
Kas teadsid, et vastavat rakendust kasutades on võimalik vabinalandiga püüda ka lutsu?
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead, saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
2
4
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Viimased lood
Meerapalu kalur Jaan Puksoo olevat rekordpäeval püüdnud sikuga 540 kg ahvenat
Oluliselt täiendatud kell 10.00. Päästeamet tühistas tänasest jääle mineku keelu ka sisevetel!
Kalakohad
Oluliselt täiendatud kell 10.00. Päästeamet tühistas tänasest jääle mineku keelu ka sisevetel!
Seadus
Keskkond
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele