Lõhe ja meriforell on selleks aastaks oma paljunemise panuse andnud, kudemisaegne püügikeeld lõppes 30. novembril ning kalastajatel on taas lubatud jõgedes neid kalu püüda. Võta siiski arvesse, et jõeforelli kuderahu kestab kuni 31. jaanuarini.
Püük jõgedes
Kalastuskaardi alusel on spinningu või lendõngega lõhe- ja forellipüük lubatud Harjumaal Loobu, Pirita ja Vääna jõel ning Virumaal Selja, Purtse ja Pühajõel. See nõue kehtib siiski vaid teatud jõelõikudes, mitte terves jõe pikkuses. Narva ja Jägala jões ning ülejäänud jõgedes on lõhe- ja meriforellipüük lubatud hariliku harrastuspüügiõiguse alusel.
Kalale minnes arvesta, et kalapüügieeskirjaga on määratud mitmetes jõgedes püügipiirangu alad. Üldine reegel on, et jugadest, joastikest ja paisudest 100 m allavoolu püüda ei tohi. Samuti kehtib 50 m püügik eeld kalapääsudest üles- ja allavoolu. Kuigi jalgupidi vees kalastamine pärast kudekeelu lõppu enam otseselt keelatud ei ole, tasub seda siiski vältida, et ennetada võimalike lõheliste kudepesade kahjustamist.
Kalastamine ei ole lubatud:
• Selja jõel Rutja-Karepa sillast suudmeni;
Artikkel jätkub pärast reklaami
• Kunda jõel esimese hüdroelektrijaama paisust suudmeni (v.a silmupüük);
• Keila jõel Keila joast suudmeni;
• Vasalemma jõel Vanaveski paisu kohast kuni suudmeni (v.a silmupüük);
• Pada jõel Pärna küla sillast suudmeni;
• Toolse jõel Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni;
• Mustojas Vihula II (Mõisa) paisust suudmeni;
• Altja jõel Oandu paisust suudmeni;
• Võsu jõel Laviku paisust suudmeni;
Hetkel kuum
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Artikkel jätkub pärast reklaami
• Valgejõel Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
• Pärlijõel (Pudisoo jões) Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
• Loo jõel Loo paisust suudmeni;
• Nõva jõel Tusari–Targama maantee sillast suudmeni;
• Veskijõel Harju-Risti–Riguldi–Võntküla maantee sillast suudmeni;
• Piusa jõel Kivioja suubumiskohast kuni Karisilla–Petseri maantee sillani;
• Vaidva jõel – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni;
• Peetri jõel täies ulatuses;
Artikkel jätkub pärast reklaami
• Umbusi jõel täies ulatuses.
Vasalemma jões Munalaskme ojast kuni Vanaveski paisu asukohani ei ole sügisel kalapüük lubatud. Igaks juhuks tuletame ka meelde, et Pärnu jõestikus kehtib jätkuvalt meriforelli ja lõhe püügikeeld.
Püük meres
Meres kehtib Jägala, Keila, Kunda, Loobu, Pirita, Punabe, Pudisoo (Pärlijõe), Purtse, Selja, Vasalemma ja Vääna jõe, Valgejõe ja Pidula oja suudmetes 1000 m raadiusega püügikeeluala.
Meres harrastuspüüki tehes arvesta, et ICES-i meraaladel 29, 28-1 ja 28-2 ükskõik millise püügivahendiga saadud rasvauimega lõhe tuleb vabastada. Nimetatud merealadel, milleks on Liivi laht, Väinameri ning Saaremaa ja Hiiumaa ümbrus, on ühel püüdjal ööpäevas lubatud kaasa võtta ainult üks rasvauimeta lõhe. Rasvuime äralõikamist kasutatakse ettekasvatatud ja asustatud kalade eristamiseks looduslikult paljunenud ehk metsikutest lõhedest. Selle piirangu eesmärgiks on soodustada loodusliku lõhe populatsiooni kosumist.
Pea meeles, et:
• meriforelli alammõõt on 50 cm ja lõhel 60 cm;
• jõgedes ja Soome lahes võib püüda kuni kaks lõhelist (näiteks ühe forelli ja ühe lõhe või kaks forelli või kaks lõhet).
Kõige lihtsam on endale püügiõigus soetada lehel
kalaluba.ee. Kalastuskaart lõheliste püügiks kehtib 24 tundi ja selle tasu on 10 eurot. Kui püüad kalastuskaardiga, tuleb pärast püüki viie päeva jooksul saagist aru anda, ka siis kui kala ei saanud.
Millised olid Keskkonnaametis selle sügisesed tulemused lõheliste kuderahu järelevalves, tutvustame lähiajal. Senikaua saad kalavarude püsimisele kaasa aidata, kui arvestad kalastades püügireegleid.
Kui märkad rikkumist, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Eesti lõhetrollija 10 käsku