Kas tead, kuidas Ruhnu saare Ringsu sadam endale nime sai?

Oma 1939. aasta reisikirjas Ruhnu saarele (avaldatud sama aasta „Rahvalehes“) kirjutab loo autor, noor ajakirjanik Evald Voitk muu hulgas ka suvisest angerjapüügist saarerahva seas. Allpool katkendeid reisikirjast koos mõningate tähelepanekutega.

Mitte just liiga sageli, aga ka mitte liiga harva õnnestub Ruhnu kalameestel, kui võrgud liiga sügavale satuvad, saada merest hulganisti merihärga.

Oma angerjaartiklis mainisin, et Paide lossi aluses veskis püüti Pärnu jõest lisaks teistele kalaliikidele ka angerjat ning seda tehti püügiriistaga, mille nimeks oli nott. Millega tegemist ja kuidas sellega püük käis?

Muhu saarel sündinud Aadu Hint oli kalapüügi ja rannakalurite eluga kokku kasvanud juba oma päritolu tõttu ning teenis elu esimese raha noorpõlves just kalurina. Ka tema loomingus on käsitletud eeskätt randlaste elu. Koostöös mitmete teiste kirjanike ja ühiskonnategelastega astus ta vastu ühiskondlikele väärnähtustele, tundes muret kutseliste kalurite elu ja saatuse ning probleemide pärast, millele lisandus veel terve rida keskkonnaküsimusi.

Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.