Teadlased süvenesid hainaha mikromaailma
Hainahk on looduslik fenomen, mida on inimese poolt kasutatud piinamisvahenditest liivapaberi asemikuni. Seda teatakse juba ammu, et haide kare nahk on kaetud paljude väikeste hambakestega. Nüüd süvenesid teadlased sellesse, kuidas naha struktuur looma eluea jooksul muutub ning tahtsid teada saada, kas on ka erinevusi emaste ja isaste naha vahel.
Erinevus emaste ja isaste naha vahel on täitsa asjakohane hüpotees, sest üks olulisi põhjusi, miks haidel üldse selline tugev nahk eksisteerib, arvatakse olevat haide paaritumiskommetes. Paaritumise ajal nimelt isane hai hammustab emast ja hoiab viimast hammastega kinni. Pikka aega oli n-ö üldteada tõde, et emaste haide nahk on sel põhjusel paksem ja tugevam kui isaste oma. Vastsest uuringust, mille viisid läbi Florida Atlandi Ülikooli (USA) teadlased, selgus, et tõepõhja sellel uskumusel ei ole, vähemalt mitte nende uuritud tanu-vasarhai (lad Sphyrna tiburo) puhul. Uuritud emastel ja isastel naha struktuuris ja paksuses erinevusi polnud.
Seotud lood
Käes on sügis ning sellega ka lõhede ja forellide kudeaeg. Lõhekalad käivad kudemas oma sünnijões ja teadmised selle kohta, kuidas sünnijõe ära tundmine ja sinna tee leidmine täpselt toimub, on kergelt öeldes puudulikud. Äsjane uuring lisas aga valgust kuderände ajastamise teemasse: selgus et just hüpofüüs ehk ajuripats aitab kaladel õigest päeva pikkusest ja lähenevast sügisest aru saada.
Kui veekogud külmuvad talvel põhjani, enamik kalaliike hukkub. Ent kalade seas leidub huvitavaid kohastumusi, mis lasevad osadel liikidel ka jää sisse külmununa ellu jääda.
Berni Ülikooli (Šveits) teadlased on asunud uurima üle maailma suurtesse järvedesse jääaja järgselt lõksu jäänud ogalikke. Algus tehti Kanadas ning leiti kohe, et lühikese aja ja minimaalse keskkonnamõjuga on vaid 12 000 aastaga lähedastes järvedes eri liigid tekkinud. Põhjus peitub võldastes.
See ei ole Tartu Ülikooli miljonieurone reklaamikampaania!
Värsked Põhjamaade toitumisjuhised võtavad samaaegselt arvesse nii sööja (inimese) kui ka elukeskkonna (planeedi) tervise. Teadlased soovitavad tarbida vähem liha ja lisatud suhkruid, kuid rohkem kala, köögivilju, täisteratooteid ja madala kalorsusega piimatooteid. Nii elad kauem ja säästad planeeti!
Tänapäeva kiires maailmas otsivad inimesed üha enam lahendusi, mis tagaksid mugavuse, turvatunde ja valmisoleku nii igapäevaelus kui ka ootamatutes olukordades. Just sellisest vajadusest on välja kasvanud Toidupakk.ee, e-pood, mis keskendub matkatoidule, toiduvarudele ja praktilisele matkavarustusele. See ei ole lihtsalt kauplus – see on partner kõigile, kes hindavad looduses viibimist, seikluslikku eluviisi ning mõistavad valmisoleku tähtsust.
Enimloetud
6
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Kalakohad
Seadus
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele