Markerridva rakendus aitab püügipaiga põhjast aimu saada

Vanakooli Peipsi mehed püüavad suvel ahvenat spetsiaalsete suvesikudega ja kui leitakse ilusa kala parved, võivad saagid olla tavamõistes uskumatud.

Carolina rakendus kuulub Ameerikas ahvenapüügi klassikasse; praeguseks on see levinud ka mujale maailma ning temast on liikvel mitmeid modifikatsioone. Eestis räägitakse Carolinast sageli võistluskalastuse ja mikrojigi kontekstis, ent püüda saab ka suuremate võdikutega.

Nagu Venemaal seostub samovar Tuulaga, nii assotseerub Ameerikas silikoonist ussvõdik offset-konksu otsas ja libiseva raskusega kohemaid Texasega. Ühe versiooni kohaselt kasutati allpool kirjeldatavat rakendust esmakordselt Uatshita järvel ja nii edukalt, et juba mõne aasta pärast tunti seda kaugel väljaspool osariiki. Praeguseks kuulub Texase rakendus koos Carolinaga USA-s ahvenapüügi raudvara hulka ning on sealt viimaste kümnenditega levinud ka mujale maailma.

Mida teha siis, kui kalapüük käib näiteks 15–20 meetri kauguselt, püügipaigas on sügavust 6 meetrit, aga meil on vaid 5-meetrine heiteõngeritv? Kui kasutada harilikku jäigalt fikseeritud ujukiga käsiõngerakendust, jääb heidetav rakendus antud oludes meetrijagu üle ridva ja seda pole võimalik visata. Appi tuleb libisev ujuk.

Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.