Kalaradar, 29. nädal: suursaartel liigub ahvenat, Pärnu lahe testpüük, koha, merehaug, Peipsi järv

Suur haug pakub unustamatu püügielamuse, mis jääb meelde aastakümneteks. Kalastaja uuris trofeehauge jahtivatelt kalameestelt, et kuidas neil õnnestub ikka ja jälle hiiglaslikke veehunte tabada.

Sellel kaardil on Tartust allavoolu jäävad Emajõe kohakohad. Nii on ka neil kohahuvilistel, kes end jõel kindlalt ei tunne, püügiretke planeerimiseks pidepunkte. 11. juunist tohib koha püüda Emajõel Koosa jõest ülesvoolu jääval lõigul ning 16. juunist ka allpool Koosa jõe suuet.

Küllap on seda pealkirjas toodud küsimust vähemalt korra endale esitanud iga kalamees. Kui palju me sellest üleüldse teame? Kas landitootjatel on üldse mõtet pingutada, et kujutada peibutisel maksimaalse täpsusega kalasoomuseid, uimi, silmi jt detaile, mis on iseloomulikud imiteeritava saakkala välimusele? Kui jah, siis kui suures ulatuses mõjutab peibutise värv röövkala huvitumist antud söödast? Kas kõik need mustmiljon erinevat värvingut, mida kalastustarvete kaupluste landiriiulitelt leida võib, on ainult kalameeste püüdmiseks või eksisteerib nende järele ka reaalne vajadus?

Järgnevas loos teen juttu sellest, milline võiks olla kaasaegne kalastuspaat, milline võiks olla selle ülesehitus ja milliseid seadmeid võiks see sisaldada, et antud paadiga oleks maksimaalselt mugav ja efektiivne igasugustes oludes – kaasa arvatud võistlustel – kala püüda.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.