12.06.25, 09:00

11. juunist võib siseveekogudes taas koha ja latikat püüda

10. juuniga lõppes latika ja siseveekogudes ka koha kuderahu. Mida neid kalu püüdma minnes peaks kindlasti teadma?

Elo RaspelKeskkonnaameti ennetuse spetsialist

11. juunist võib siseveekogudes taas koha ja latikat püüda

10. juuniga lõppes siseveekogudes koha kudeaegne püügikeeld. Seega võib kolmapäevast jõgedes-järvedes (mõne erandiga) taas koha püüda.

Harrastuslikul kohapüügil arvesta, et:

• ööpäevas tohib kaasa võtta kuni 5 koha;

Artikkel jätkub pärast reklaami

• alammõõt on Võrtsjärves 51 cm, teistes veekogudes 46 cm.

Meres kehtib koha kuderahu kauem ning püügikeeld on kuni 15. juulini.

Mõningate piirangutega peavad arvestama ka Emajõe kalastushuvilised:

• Peipsiveere looduskaitsealal on Emajõe lõigul Koosa jõe algusest kuni Peipsi järveni kalastamine lubatud alates 16. juunist. Nii et sel nädalal on Emajõe lõpuosas veel kalastamiskeeld.

• Alam-Pedja looduskaitsealal Emajõe luha sihtkaitsevööndis (Rekust Kärevere maanteesillani) võib praegu kalastada ainult paadist. Alates 1. juulist on lubatud liikuda ja kalastada ka kaldal ja jõesootides.

10. juuniga lõppes kudeaegne püügikeeld ka latikal. Lisaks õngedele võib latikat alates 11. juunist püüda ka teiste kalastusvahenditega.

Harrastuslikul latikapüügil arvesta, et:

• ööpäevas tohib kaasa võtta kuni 15 latikat;

Hetkel kuum

10.06.25, 06:45

Uuri järgi: 41 head kohakohta Emajõel Tartust Peipsini

10.06.25, 15:00

Jõeforelli ööpüük toob veest suurimad täpilised

28.05.25, 08:19

Twitching: ülitõhus püügitehnika haugi- ja ahvenapüügiks vobleritega

ST

09.08.23, 21:58

Haugipüük Lowrance Active Target süsteemi abil

Artikkel jätkub pärast reklaami

• alammõõt 35 cm kehtib Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ning Emajões ja Väikeses Emajões.

Latika kuderahu ajal tehti aktiivsemalt järelevalvet eelkõige Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel. Kuna lõppenud maikuu ilmad olid suhteliselt heitlikud ja jahedad, venis ka latika kudemine pikale perioodile. Latika kuderahu rikkumisi tehti kindlaks küll vähem kui varasematel aastatel, kuid inspektorite kõrgendatud tähelepanu alla jääb see edaspidigi. Kaldalähedasse vette kogunevad ja pulmameeleolus ohutunde kaotanud kalad tunduvad kerge saak, kuid kudekalade väljapüük tähendab ühtlasi vähesemat järelkasvu tulevikus. Maikuus avastati ja eemaldati Peipsi piirkonna järvedest püügilt ligi 30 selguseta kuuluvusega püügivahendi, vette vabastati sadakond kala, alustati neli väärteomenetlust. Lisaks piirduti paaril korral suulise hoiatusega.

Arvestades kuuldusi Emajõel koha kudekohti piiravatest kalastajatest tihendavad Keskkonnaameti inspektorid edaspidi ka seal piirkonnas järelevalvet. Tunnustame neid kalastajaid, kes on eeskujuks ja suunavad teisigi seaduskuulekalt käituma – reeglid pole ju kiusu pärast, vaid kalavarude tagamise eesmärgil. Kui märkad veekogu ääres rikkumist, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247.

Kalastama minnes ära unusta oma püügiõiguse kehtivust kontrollida! Saad seda teha ja vajadusel uue soetada veebilehel kalaluba.ee.

Kivi kotti!