Olen aastaid kasutanud järvedel latikat püüdes söödaplatsi tähistamiseks limonaadipudelist valmistatud poid, mis on raskuse abil veekogu põhja ankurdatud. Söödan koha sisse ja panen poi, järgmisel hommikul lähen samasse õngitsema ja korjan poi kokku. Vahel aga on keskkonnainspektsiooni inspektorid minu poi järvelt ära korjanud, kuna see ei olevat nõuetekohaselt märgistatud. Minu senist arusaamist mööda ei ole ankurdatud ajutise poi puhul tegemist püügivahendiga kalapüügieeskirja mõistes, seega puudub ka vajadus poid püügivahendile kohaselt märgistada. Samuti ei ole minu hinnangul tegemist prügistamise ega veekogu reostamisega. Seoses sellega on mul kaks küsimust.
Seotud lood
Kui ohtlik või ohutu on sellise kala söömine, millel on niisugused mustad täpid peal, nagu juuresolevatel piltidel näha? Millega on tegemist?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Põllumajandusministeeriumi kalanduse osakonna ametnikud.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ametnikud.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ametnikud.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead, saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
1
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalakohad
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkond
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele