• 21.03.25, 07:00

Kliimamuutused vähendavad ohutu jääkatte kestust

Kliimamuutuste tõttu võib ohutu jääkatte vähenemine põhjapoolkeral toimuda kuni 29 päeva ulatuses, leidsid oma uuringus Yorki ülikooli teadlased.
Kliimamuutused vähendavad ohutu jääkatte kestust
  • Foto: Randel Kreitsberg
Sel aastal jäi jääpüük lühikeseks. Vahepeal tundus juba, et hooaeg jääbki vahele, aga siis paariks nädalaks jääd ikkagi tekkis ja kes käis, see sai. Kahjuks kaasnesid viimaste püügipäevadega ka mitmed uudised nõrga jää tõttu uppunud kalameestest (peamiselt siiski lõunanaabrite poolt). Mis saab jääkattest paljuräägitud kliimamuutuste kontekstis? Hiljutine Yorki Ülikooli (Kanada) uuring mudeldas tulevikku.

Seotud lood

Lood
  • 16.03.25, 15:00
Kalade õppimisvõime: kas haugi mälu on kuus sekundit või mäletab ta landi värvi ka kuu aega hiljem?
Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.
Lood
  • 03.03.25, 15:00
Püüa ja vabasta kalastusviis muudab kalade käitumist pikaks ajaks
On hästi teada, et mingites oludes võib sportlik kalapüük osutuda kalavarudele sama ohtlikuks kui kutseline püük – olgu siis juhtudel, kui mingi piirkond osutub kalameeste seas eriti populaarseks või on mõni eriti atraktiivne liik püüdjate kõrgendatud tähelepanu all. Just selle viimase olukorra lahendamiseks on tihti kasutusel püüa ja vabasta stiilis püügipiirang.
Lood
  • 24.02.25, 07:00
Väiksemad kalaliigid on sööjale toitvamad ja puhtamad
Enam ei pea kalamehed oma väikestest kaladest koosneva saagi pärast piinlikkust tundma, sest jaanuari lõpust alates on väikesemõõduliste kalaliikide toiduks tarvitamise kasulikkuse kohta olemas ka teaduslik põhjendus.
Lood
  • 17.02.25, 07:00
Kalasööjat räime mine püüa või landiga!
Räimed on teadupoolest planktontoidulised. Hiljutises rootslaste uuringus leidsid aga Uppsala Ülikooli teadlased, et Rootsi rannikul elavate suurte räimede näol on tegemist pesueht kiskjatega, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.07.25, 15:45
Lucky Johni Slick Shad-V ja Slick Shad Paddle: neid kohad ostaksid!
Sel aastal täienes Lucky Johni jigide valik uue tegijaga, mis end Pärnu jõel kohapüügil juba väga heast küljest on näidanud. Kui varem olid sihvaka kerega LJ Slick Shadid saadaval vaid harksabaga (Slick Shad-V), siis nüüd pakutakse neid ka klassikalise päkksabaga. Viimase nimeks on LJ Slick Shad Paddle.
Jaan vana silla kõrvalt püütud ilusate latikatega.
Latikapüük topsiõngega hilissuvisel ja sügisesel Pärnu jõel
Tillukeste silikoonvõdikute valik kalastustarvete kauplustes on väga suur nii mudelite kui värvingute osas. Millised neist toimivad paremini sügisel?
Parimad sügisesed ahvenajigid: mida võtta, mida jätta?
Kogenud ahvenapüüdjad räägivad, millised võdikud neil sügisesel kõige paremini ahvenat toovad
Tegija landikarp: ajaloolase Kalle Krooni haugilandid, millel on rääkida oma lugu
Tegija landikarp: ajaloolase Kalle Krooni haugilandid, millel on rääkida oma lugu
Aastaring Põhja-Norra merel
Aastaring Põhja-Norra merel
Kohustuslik lugemine igaühele, kes Põhja-Norra kalale plaanib minna
Tagasi Kalastaja esilehele