Malevasuved Kaug-Idas: kuidas me kulbiga kalamarja sõime

Kevin Sepp võttis möödunud aasta septembri keskpaigas koroonaviiruse kiuste taas ette üle 1000 km pikkuse kalaretke polaarjoone taha Põhja-Norra Finnmarki maakonna järvedele, et tabada punase kõhu ning maitsva lihaga arktilist paaliat.

Kalateadlased soovivad teada, kas Gröönimaalgi esinev lõhilaste parasiit võib olla põhjustanud meie jõeforelli ja teiste punaste kalade arvukuse langust.

Selle aasta augustis külastasime maailma suurimat saart, Gröönimaad. Reisi eesmärgiks oli kaardistada ühe ohtliku lõhilaste parasiidi levikut ja sagedust maailma eri paikades, mille kohta varasemast vastavad teadmised puuduvad. Jätkame reisikirjaga sealt, kus see eelmises Kalastajas pooli jäi.

„Rain, kuule, mitu forelli sa praeguseks saanud oled?“ küsib Meelis. Ühman vastu, et olen teinud 15 heidet ning saanud 9 kala. „Minul on praegu 14 heitega 14 kala,“ ütleb Meelis vastu.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.