Seotud lood
2025. aasta kalaks valitud euroopa angerjas on väga eriline ning keerulise elutsükliga kala. Tema elu põhiaeg möödub Euroopa sisevetes, aga kudema siirdub ta Atlandi ookeani lääneossa Sargasso merre. Angerjast kirjutab Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli kaasprofessor Arvo Tuvikene.
15. novembril toimus Tallinnas nn superministeeriumis suur angerjaseminar, kus osalesid ametnikud, poliitikud, kalateadlased, looduskaitsjad, kalurid ja kaluriorganisatsioonide esindajad ning lihtsalt angerjahuvilised.
Kalanduse Teabekeskuse tellimisel viisid Eesti Maaülikool ja Eesti Loodushoiu Keskus aastail 2019–2021 angerjate rändeteekonna uurimiseks Võrtsjärvest Läänemerre projekti, mis andis hulgaliselt uusi teadmisi Võrtsjärvest pärinevate hõbestunud angerjate rännetest Emajões, Peipsi järves ja Narva jões.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
6
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kui soovid rohkem teada sügiseseks lõhepüügiks sobivatest putukatest, on see lugu just sulle!
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele