Seotud lood
2025. aasta kalaks valitud euroopa angerjas on väga eriline ning keerulise elutsükliga kala. Tema elu põhiaeg möödub Euroopa sisevetes, aga kudema siirdub ta Atlandi ookeani lääneossa Sargasso merre. Angerjast kirjutab Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli kaasprofessor Arvo Tuvikene.
15. novembril toimus Tallinnas nn superministeeriumis suur angerjaseminar, kus osalesid ametnikud, poliitikud, kalateadlased, looduskaitsjad, kalurid ja kaluriorganisatsioonide esindajad ning lihtsalt angerjahuvilised.
Kalanduse Teabekeskuse tellimisel viisid Eesti Maaülikool ja Eesti Loodushoiu Keskus aastail 2019–2021 angerjate rändeteekonna uurimiseks Võrtsjärvest Läänemerre projekti, mis andis hulgaliselt uusi teadmisi Võrtsjärvest pärinevate hõbestunud angerjate rännetest Emajões, Peipsi järves ja Narva jões.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
5
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele