Peipsi vesikonnas uuriti angerjate katadroomset rännet

Märgistamised toimusid 2019. ja 2020. aastal. Esimesel aastal märgistati 56, teisel 47 isendit. Märgistamine viidi läbi põhilisel teadaoleval rändeperioodil. 2019. aastal toimus märgistamine ühes arvukas grupis 28.septembril, teisel neljas väiksemas rühmas juunis, augustis, septembris ja oktoobris. Märgistatud angerjate keskmine pikkus oli 2019. aastal keskmiselt 660 mm ning 2020. aastal keskmiselt 685 mm. Kõik märgistatud angerjad olid väliste tunnuste põhjal selgelt rändeks valmistuvad isendid, nad olid hõbedase värvusega ja oluliselt suurenenud silmadega. Arengustaadiumit kirjeldava indeksi alusel olid märgistatud angerjad peamiselt FIII (42%), FIV (28%) ning FV (21%) hõbeangerjad. FIII staadiumiks nimetatakse n-ö metamorfoosi, kus järveangerjas areneb hõbeangerjaks ning selle staadiumi alguses kasvavad kalad kiiresti, et koguda rändeks vajalik energiavaru. FIV ja FV staadiumi kalade puhul on toitumine ja kasv peatunud, et maksimeerida rändeks vajalik energia ning rännata allavoolu.

Märgistatud kalad alustasid liikumist kohe pärast lahti laskmist. Osa kaladest suundus allavoolu, osa liikus ülesvoolu (vt tabel 1). Osa ülesvoolu liikuma asunud kaladest jõudis tagasi Võrtsjärve, samas kui osa neist liikus hiljem uuesti järvest välja.

Allavoolu rändele asunud kalad liikusid Peipsi järve suunas väga erineva kiirusega. Kiiremaid liikumisi kirjeldab tabel 2. Kõige kiiremad kalad jõudsid Peipsi järveni kolme ööpäevaga, mitmed ka nelja ja viie päevaga.

Vähem motiveeritud kalade ränne Peipsi järveni kestis oluliselt kauem. Seni viimased 2019. aastal märgistatud isendid jõudsid Peipsi järve järgmisel aastal, 5. ja 6. oktoobril 2020. Angerjad rändasid Emajõest Peipsi järve eelkõige sügisel. Talvel, aga ka suvel, oli ränne Peipsi järve äärmiselt haruldane. 2019. aastal märgistatud ja Peipsi järve rännanud kalad, kes ei laskunud Peipsisse samal sügisel, tegid seda valdavalt alles järgmise aasta sügisel.

Ööpäeva lõikes toimusid ränded valdavalt öösiti, pärast loojangut ja enne päikesetõusu. Seda mustrit kirjeldab ilmekalt joonis 2. Väljavõttelt on näha, et päevased liikumised on ülimalt haruldased. Öösel liikunud kalad jäävad päevaks paigale ja alustavad liikumisi uuesti õhtul.

Joonis 2.Märgistatud angerjate liikumiste jaotus ööpäeva lõikes ühes vaatluspunktis Emajõel. Värvilised ristkülikud tähistavad kalade liikumisi (eri värvid näitavad eri isendeid), halliga viirutatud ala tähistab öist, valge päevast aega.

Nende ridade kirjutamise ajaks oli Narva jõest Läänemerre rännanud 10 märgistatud isendit, mis on 21% kõikidest Peipsi järve rännanud kaladest ja 10% kõigist märgistatud angerjatest. Kiireim ränne kala vettelaskmise kohast Emajões mereni kestis kolm nädalat, enamus märgistamisega samal aastal merre rännanud kaladest läbis selle teekonna viie nädala jooksul. Peipsi järves ja Emajõel peatuse teinud kalad rändasid järgmisel aastal merre taas sügisesel rändeperioodil, enamasti koos järgmise aasta laskujatega. Ülejäänud lõpuks merre rändavad kalad on alles Peipsis ja Emajões, kosutavad ennast ja ootavad stardiks signaali.

Osa Võrtsjärvest Peipsisse liikunud kaladest aga ei ilmuta nende ridade kirjutamise aegu ikka veel motivatsiooni mere suunas liikuda ja nende peatumine Peipsi järves on märkimisväärselt pikaaegne. Mitmed 2019. aastal märgistatud kalad on siiani Peipsi järves, osa aga on isegi tagasi Emajõkke rännanud. Väga suure hulga Peipsi järve laskunud angerjate ränne tagasi Emajõkke oli üllatav. Angerjate ränded Peipsist Emajõkke on arvukad, aga kohati ka väga ulatuslikud. Emajõkke tagasi rännanud märgistatud angerjatest rändas kaks isendit Võrtsjärveni, 12 isendit Tartuni, 20 Mäksani ja 22 Ahja jõe suudmeni.