Kas lisaks tugevale püügisurvele on veel midagi, mis Pärnu lahe koha asurkonda mõjutab?
Pärnu laht oma hästi läbisoojeneva, madala soolsuse ja vähese läbipaistvusega toitaineterikka veega on Eesti aasta 2024 kalaks valitud kohale sobivaks elupaigaks. Kuigi see mageveelist päritolu ja kudeperioodil soojemat vett otsiv kala võib püünistesse sattuda pea kõikjal Eesti rannikumeres, on läbi aegade siiski just Pärnumaa rannikumeri, eeskätt Pärnu laht, kõige saagikam piirkond.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate järsult langenud ahvenasaagid Pärnu lahel pannud kalamehi arutlema madalseisu põhjuste üle. Sel aastal valmis TÜ Eesti mereinstituudis mahukas neljaosaline uuring, mis käsitles ahvenavaru olukorda Pärnu lahes ning sisaldas kalateadlaste poolseid soovitusi, kuidas madalseisust välja tulla.
Kalastaja jagab toimetuseni jõudnud kalamehejutte, mis meie andmeil tõele vastavad.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.