Mika Keräneni jälgedes Karjala kalavetel
Tanel Ingi käib kirjanik Mika Keräneni jälgedes Karjala kalavetel.
Karjala – nagu ka polaarjoone-tagune Saamimaa – on minu peas ja hinges olnud kogu aeg natuke n-ö mittesoome. Seda masti kant, nagu meil on Lõuna-Eesti. Võro. Setu. Oma murre ja kombed. Suur osa Karjalat jääb sinnapoole, kuhu lähiajal ilmselt enam ei satu, aga palju ilusat on leida ka Soome poolel.
Seotud lood
Covid-19 on viimasel paaril aastal teinud kalameeste reisiplaanidesse hulga korrektuure. Kuna reisimine on riskantne või riikide suletuse tõttu üldse võimatu, on suur osa kalastajaid oma piiritagused püügiretked ära jätnud. Sel suvel aga leevendas olukorda vaktsineerimine ning kalamehed, kel süstid käes, pääsesid jälle polaarjoone-tagustele vetele lustima.
Põhja-Norra on koht, kus käies annad kalakuradile alustuseks sõrme, aga lõpuks kaotad terve käe. Ikka hoopis teine püük ja teised kalad kui Eestis! Kuna kevadel olid piirid koroona tõttu kinni ja mitmel kaaslasel jäid ära planeeritud püügid Soomes ja Rootsis, ootasime selle aasta Norra-reisi eriti pikisilmi.
Viimastel aastatel on Pärnu jõkke tekkinud ebatavaliselt palju koha. Kuidas teda püüda?
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
2
Praktilisi nõuandeid microjigitamisega alustavale kalamehele
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele