Seotud lood
Saarevõrk OÜ omanik ja juhataja Kalvar Ige (57) on kirgliku ja elupõlise kalamehena näppupidi tootmises sees hoopis rohkem kui teised tippjuhid. Kalvar on sedasorti mees, kes suure osa ettevõtte uutest toodetest ise välja mõtleb ja ära proovib, mistõttu müüki jõuavad ainult need asjad, mis tõepoolest toimivad. Kalastaja külastas Orissaares asuvat Saarevõrk OÜ võrguvabrikut detsembri alguses ning juttu ja uudistamist jätkus õige mitmeks tunniks.
Silikoonvõdikute isetegemine on meie kalameeste seas pigem haruldane, peamiselt tegeletakse lantide või sikude valmistamisega. Jigisid on lihtsam poest osta, need ei maksa eriti palju ja kuidas sa neid ikka ise silikoonist teed – see rohkem ju nagu töönduslik värk. Alvar „Sepaonu“ Heiste aga tegi mõned aastad tagasi asja endale selgeks ning valmistab täna kõik microjigitamiseks vajalikud kummid ise. Selles loos jagabki Alvar oma kogemusi.
Eesti Maaülikooli vähiuurija, Võrumaalt pärit Margo Hurt (50) on kala püüdnud lapsest saadik. Ta ütleb enda kohta, et on täiesti tavaline kalamees, mitte mingi professionaal, kel on iga kala jaoks oma lant ja ritv.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Viimased lood
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele