Emajõel kalastades arvesta looduses liikumise reeglitega
Suur-Emajõe kallastel pead arvestama suure hulga piirangute ja reeglitega!
Kahte suurjärve ühendav Suur-Emajõgi on kahtlemata Lõuna-Eesti üks hinnatumaid kalastamiskohti. Siia tullakse nii lähedalt kui kaugelt ning sageli mitmeks päevaks. Soov kalastamispaigas lõket teha ja telkida on ilmne, sest püügile asetatud tonkasid ei saa ju omapead jätta. Küll aga tuleb arvestada sellega, et telkimine ja lõkke tegemine pole kõikjal lubatud, samuti võib olla piiratud ka kaldale minek ja seal liikumine.
Kaitsealad
Emajõgi läbib oma 100 km teekonna jooksul kahte suuremat ja üht väiksemat kaitseala. Jõe lähtest, Tartu–Viljandi maantee sillast allavoolu kuni Ilmatsalu jõe suudmeni kulgeb see läbi Alam-Pedja looduskaitseala. Selle lõpukohast vaid umbes 350 m allavoolu, pärast Tallinn–Tartu maantee silda, algab Kärevere looduskaitseala. See lõpeb ca 1 km pärast peale Muuge kärestikku Vasejõe suubumiskohas. Kantsi külastuskohast ca 500 m allavoolu, Steppanilammi kraavi suudmest, algab Peipsiveere looduskaitseala ning selle piir ulatub kaugele Peipsi järve. Tegelikult jääb Emajõe äärde veel üks kaitseala – Ropka–Ihaste looduskaitseala. Jõgi ise selle kaitseala sisse ei jää, küll aga jõe kaldad.
Reeglina on kaitseala piirid looduses nähtavalt tähistatud. Küll võib juhtuda, et mõni märk on suurveega kaasa uhutud või siis kellegi pahatahtliku käe läbi maha langetatud. Teine võimalus kaitseala piiride nägemiseks on Maa-ameti kaardirakendus „Looduskaitse, Natura 2000“.
Telkimine ja lõkke tegemine
Telkimise ja lõkke tegemise reeglid kaitsealadel ja sellest väljapoole jäävatel aladel on erinevad. Kõigil Eesti kaitsealadel kehtib kindel rusikareegel – telkimine ja lõkke tegemine on lubatud vaid selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Näiteks Peipsiveere looduskaitsealal on selliseid kohti kuus – Kantsi keskuse juures olev laagripaik, Kantsist algav Emajõe õpperada kolme lõkkekoha ja kahe telkimiskohaga ning Emajõe ääres asuvad Koosa ja Otisaare (Kalli jõe suudmes) laagripaigad lõkke- ja telkimiskohtadega. Lähiajal peaks lisanduma veel viis kohta. Sellele vaatamata kohtab jõe alamjooksul rohkelt ka omaalgatuslikult rajatud laagrikohti.
Paljud Emajõe-äärsed ebaseaduslikud laagripaigad varustati kevadel Keskkonnaameti poolt infostendidega, milles juhitakse tähelepanu lõkke tegemise ja telkimise keelule antud kohas. Sellele vaatamata leidub kalastajaid, kes otse sildi kõrvale oma laagri püsti on pannud. Kui lõkkekoht ei ole Keskkonnaameti poolt vastavalt tähistatud, siis hoolimata juba sissetöötatud kohast seal telkimine ja lõkke tegemine lubatud ei ole.
Eramaal, mis ei jää kaitsealale, on telkimine ja lõkke tegemine lubatud maaomaniku nõusolekul. Kaitsealale jääval eramaal kehtib aga samuti lõkke tegemise ja telkimise keeld. Erandiks on õuemaa, kus see on lubatud, loomulikult maaomaniku loal.
Miks sellised keelud? Reeglina on kaitsealad haruldaste ja hävimisohus liikide, aga ka nende elupaikade kaitsmiseks moodustatud alad. Igasugune liigne häiriv tegevus, mis võib lähtuda ka laagripaigast, ei mõju sellele kindlasti hästi. Näiteks pesitseb Emajõe-äärsetel kaitsealadel üsna palju haruldasi linnuliike, kelle jaoks inimese kohalolu võib olla üsna häiriv. Samuti kaasneb just kevadeti lõkke tegemisega suur tuleoht ning tulekahju tagajärjel võib hävida hulk olulisi elupaiku.
Emajõel ja selle kallastel liikumine
Kaitsealadel on reeglina mootor- või maastikusõidukiga sõitmine lubatud üksnes teedel. Väljaspool teid sõitmine on lubatud Keskkonnaameti kirjalikul loal. Kaitsealadest väljapoole jäävatel maaüksustel on mootor- või maastikusõidukiga sõitmine lubatud ainult maaomaniku nõusolekul. Veekogu kaldavööndis on aga sõitmine aastaringselt keelatud, nii kaitsealadel kui ka eramaal (vt foto 2 juures olevat selgitust).
Hetkel kuum
Emajõel on mootorpaadiga sõitmine lubatud kogu ulatuses. Emajõe vanajõgedel, mis asuvad Võrtsjärvest Kärevere maanteesillani, on mootorpaadiga sõitmine aastaringselt keelatud. Ülejäänud Emajõega külgnevatel veekogudel mootorpaatidega sõitmisest annab ülevaate antud joonis.
Mootorita ujuvvahendiga sõitmine vanajõgedel ja inimeste viibimine nende kallastel (vahemikus Palupõhjast kuni Kärevere maanteesillani) on keelatud 15. aprillist kuni 30. juunini. Kalapüük vanajõgedes ja sootides, mis jäävad Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani, on keelatud 1. aprillist kuni 30. juunini.
Alam-Pedja looduskaitsealal tuleb arvestada ka kaldal liikumise keeluga Emajõe luha sihtkaitsevööndis (Rekust Kärevere maanteesillani) 15. aprillist kuni 30. juunini ja Põltsamaa raba sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 30. juunini. Täpsemad piirid leiab Maa-ameti kodulehelt eelpool viidatud kaardirakendusest jooniselt 1.
Tabel 1. Veesõidukite liikumispiirangud Emajõe vesikonnas
Emajõgi | Lubatud on mootorpaadiga sõitmine Emajõel kogu ulatuses lähtest suudmeni (Võrtsjärvest Peipsini). Alam-Pedja LKA-l (Võrtsjärvest Kärevere maanteesillani) on lubatud piirkiirus 30 km/h ning jetiga (skuutritega) sõitmine on selles lõigus aastaringselt keelatud. |
|---|---|
| Pedja jõgi | Mootorpaadiga sõitmine on keelatud Põltsamaa jõe suubumiskohast ülesvoolu, v.a Pede jõel. |
| Pede jõgi | Pede jõgi on Pedja jõe osa Põltsamaa jõe suubumiskohast Emajõeni. Lubatud on mootorpaadiga sõitmine ainult Keskkonnaameti kirjalikul loal. |
| Põltsamaa jõgi | Lubatud on mootorpaadiga sõitmine ainult Keskkonnaameti kirjalikul loal. |
| Elva (Ulila) jõgi | Lubatud on mootorpaadiga sõitmine Emajõest kuni Tartu–Viljandi maanteesillani. Sealt edasi Keeri järveni pole lubatud mootorpaadiga sõita. |
| Koosa järv | Mootorpaadiga sõitmine aastaringselt keelatud. Mootorita ujuvvahendiga on keelatud viibida Koosa järvel 1. aprillist kuni 31. juulini |
Ilmatasalu, Ahja, Koosa, Agali (Kalli), Kaevandu, Porijõgi ja Kalli järv | Lubatud on mootorpaadiga sõitmine. |
| Leegu järv, Soitsejärv Võngjärv, Lääniste Ahijärv | Lubatud ainult elektrimootoriga ujuvvahendiga sõitmine. |
Seotud lood
Enimloetud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele