Suur-Emajões oli sel sügisel väga vähe kala. Latikat ja koha ei saanud harrastajad sisuliselt üldse, väga viletsad lood olid ka ahvenaga Emajõe alamjooksu lisajõgedes. Kalamehed spekuleerivad erinevate põhjuste üle, teistest enam käib jutust läbi laevatee faarvaatri süvendamine Praagal, mis kalal jõkke ei lasknud tulla. Kas võib olla tõsi, et süvendamine häiris kalu sedavõrd, et nad jõkke ei tõusnudki? Kala liigub ju ikka mööda sügavamat vett.
Seotud lood
Oled sattunud mõnda segasesse olukorda või ei saa aru mõnest seaduse punktist? Proovime asjatundjate abil vastuse leida.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi spetsialistid.
Kalastaja jagab toimetuseni jõudnud kalamehejutte, mis meie andmeil tõele vastavad.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
6
Viimased lood
Kuidas lugeda veekogu ja saada kala oludes, kus haug on ettevaatlik
Kalakohad
Ermistu, Kariste, Lõõdla, Muti, Mäeküla, Pulli, Tõhela, Õisu
Kuidas lugeda veekogu ja saada kala oludes, kus haug on ettevaatlik
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele