Õngitsemisvõistluse Paide Sügissärg 2026 võitis vanameister Mati Banhard
Õnneks oli võistluspäev soe ja ka vihm häiris püüki vaid kohati. Võtt oli õnneks hea ja saagid korralikud, ehkki enamuse kaladest moodustasid erinevad pisikalad, peamiselt roosärjed, särjed ja tillukesed latikad. Kokku püüti välja natuke üle 66 kg kala.
„Eks meie, vanamehed, teeme oma töö ikka ära. Andke ainult servakoht kätte,“ naeris võitja Mati Banhard, kes juhtus loosiõnne tahtel püüdma just ääresektoris. Ta rääkis, et kala võttis küll hästi, aga kuna võistlus kujunes tempopüügiks, ei saanud end kordagi lõdvaks lasta. Lõpuks jäigi teda ja teise koha saanud Tarmo Kürsat viiekiloste saakide juures lahutama vaid 30 grammi.
„Väikest roosärge oli väga palju all, see segas suuremate kalade püüdmist päris korralikult. Nagu viidikas – võtab küll ja tegevust on, aga kaalu ei anna. Pisikalade massi seest suurte kalade püüdmisega olid kimpus ka teised võistlejad. Korralikumas mõõdus latikas, mida ma ikka saada lootsin ja mida trenni ajal kuigi palju liikus, ei pääsenudki löögile. See-eest sain ühe 300-grammise roosärje,“ rääkis ta. „Trenni ajal võttis roosärg ujuki tõstmisega ja üsna julgelt, aga nüüd pigem uimerdas ja ei saanudki aru, kas kallal on kala või lihtsalt tuul segab. Haagid – ja jälle pisike. Roosärge, eriti just sellist 10–20-grammist, oli kõigil püüdjatel palju sees. Vihm võistlust väga hullusti ei seganud, ainult sedavõrd, et tegi kõik asjad märjaks ja tõugud kippusid topsist põgenema. Vahepeal tuli ka varju all püüda.“
Banhardil jätkus kiidusõnu ka korraldajatele. „Valeri Sirotin oli trassi väga hästi ette valmistanud ja püügikohad taimede ja kõrkjate sisse niitnud. Ses osas oli kohe lust püüda. Ainult mõned põõsad segasid kiiret püüki.“
Selgeks sai ka õngitsemise Järvamaa karikasarja kokkuvõtlik paremusjärjestus. Meestest võidutses Tarmo Kürsa, järgnesid Vitali Haritonov ja Teet Aavik. Naistest oli parim Eliina Orgla, teiseks tuli Tiina Nõmm ja kolmandaks Gaily Kimmel. Noortest võidutses Riko-Ruben Lembke, järgnesid Ruudi Lembke ja Mihkel Vink.
Võistlust toetasid A’live (poodium, auhinnad), Paide linn (kooskõlastused ja võistlusala puhastamine nii veest kui kallastelt), Salmo (auhinnad), Espak Paide (auhinnad ja kinkekaardid), Bobo Fishing (auhinnad), Talukartul (auhinnad), Marta Pagar (kringlid karikasarja üldvõitjatele) ning Loxam Ramirent (WC-d).
Kormoranid otsapidi Tarbja paisjärvel
Nii korraldajate kui võistlejate sõnul käivad kormoranid Tarbja järvel aktiivselt toitumas ja kalu vigastamas. Mati Banhard rääkis, et trenni ajal oli järvel näha pidevalt tegutsemas mitut paari, võistluste ajal aga kahte lindu. „Väga paljud 150-grammised latikad olid vigastuste ja veriste haavadega. Ära retsitud on just teatud suuruses kalad – ilmselt siis need, keda hästi kätte ei saa. Väiksemad kalad võetakse kohe ära ja neelatakse alla, seetõttu väiksematel kaladel eriti vigastusi ei ole,“ rääkis Banhard.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased lood
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Kalakohad
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele