Miks süsinikridvad katki lähevad? Raksatus on tavaliselt loo lõpp, mitte algus
Sellised lood panid aastaid tagasi kukalt kratsima ameeriklasest käsitööritvade ehitaja ning ajakirja RodMaker Magazine peatoimetaja Tom Kirkmani. Miks murduvad ridvad siis, kui kõik näib olevat justkui tavaline? Miks peab üks spinning vastu aastaid, teine samasugune aga puruneb kohe? Kirkman hakkas koos mõttekaaslastega purunenud ritvu uurima, võrdlema ja katsetama ning lõhkus täiesti teadlikult ära ka sadu uusi ritvu.
Seotud lood
Üks tugevam sööst, ritv lööb kaardu ja kettasidur kärisema. Ning hetke pärast pinge kaob. Lipsu otsas ei ole enam kala ega lanti. Alles siis märkab kalamees, et süüdi on kogu varustuse väikseim detail – landilõks.
Hakkasin jõeforelli püügiga tegelema 2025. aasta kevadel. Pärast esimeste kalade tabamist oli selge, et see püük mulle ääretult meeldib ning hakkab kohapüügi arvelt aega nõudma. Uusi jõgesid avastades nägin ikka ja jälle, et enamiku puhul saaks kajakiga palju rohkemates kohtades püüda kui jalgsi. Nii hakkaski mõte kajaki soetamise suunas liikuma ning alustasin otsinguid.
Kui võtud ja togimised tulevad iga viskega paadile aina lähemale, tähendab see, et koha tunneb landi vastu huvi ja järgneb sellele. Paadi alla jõudes aga muutuvad kalad passiivseks ning vertikaalsete tirgutamisliigutuste tegemine reeglina tulemust ei anna. Rain Erala jagab lihtsat nippi, kuidas saab paadi alla kogunenud kohad uuesti võtma meelitada.
Kui ridvarõngas juhtub viga saama, pole ilmtingimata vaja kohe poodi uut ritva ostma minna. Enamikel juhtudel saab nii ridva tipurõnga kui ka plangu keskel oleva rõnga kodustes tingimustes ilma suurte kulude ja erivahenditeta ära vahetada.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele