Miks süsinikridvad katki lähevad? Raksatus on tavaliselt loo lõpp, mitte algus
„Ma ei teinud ju mitte midagi erilist.” Kui ritv katki läheb, on päris tõenäoline, et kõlab just see lause. Vise oli samasugune nagu kümned enne seda, kala ei olnud kuigi suur ning lant ei jäänud kinni ka. Käis lihtsalt plaks ja ritv murdus.
Sellised lood panid aastaid tagasi kukalt kratsima ameeriklasest käsitööritvade ehitaja ning ajakirja RodMaker Magazine peatoimetaja Tom Kirkmani. Miks murduvad ridvad siis, kui kõik näib olevat justkui tavaline? Miks peab üks spinning vastu aastaid, teine samasugune aga puruneb kohe? Kirkman hakkas koos mõttekaaslastega purunenud ritvu uurima, võrdlema ja katsetama ning lõhkus täiesti teadlikult ära ka sadu uusi ritvu.
Üks tugevam sööst, ritv lööb kaardu ja kettasidur kärisema. Ning hetke pärast pinge kaob. Lipsu otsas ei ole enam kala ega lanti. Alles siis märkab kalamees, et süüdi on kogu varustuse väikseim detail – landilõks.
Hakkasin jõeforelli püügiga tegelema 2025. aasta kevadel. Pärast esimeste kalade tabamist oli selge, et see püük mulle ääretult meeldib ning hakkab kohapüügi arvelt aega nõudma. Uusi jõgesid avastades nägin ikka ja jälle, et enamiku puhul saaks kajakiga palju rohkemates kohtades püüda kui jalgsi. Nii hakkaski mõte kajaki soetamise suunas liikuma ning alustasin otsinguid.
Kui võtud ja togimised tulevad iga viskega paadile aina lähemale, tähendab see, et koha tunneb landi vastu huvi ja järgneb sellele. Paadi alla jõudes aga muutuvad kalad passiivseks ning vertikaalsete tirgutamisliigutuste tegemine reeglina tulemust ei anna. Rain Erala jagab lihtsat nippi, kuidas saab paadi alla kogunenud kohad uuesti võtma meelitada.
Kui ridvarõngas juhtub viga saama, pole ilmtingimata vaja kohe poodi uut ritva ostma minna. Enamikel juhtudel saab nii ridva tipurõnga kui ka plangu keskel oleva rõnga kodustes tingimustes ilma suurte kulude ja erivahenditeta ära vahetada.