Eesti vete uustulnuk ida-lontmudil seab end lisaks merele sisse ka jõgedes
Kui suvel Soome lahe rannikul veepiiri alla piiluda, võib kivide vahelt vastu vaadata uus tegelane – ida-lontmudil.
Loe AI kokkuvõtet
Võõrliigid on tänapäeva looduskaitse üks suurimaid murekohti. Nad võivad toiduvõrgustikku lülitudes ja elupaiku muutes lüüa terve ökosüsteemi tasakaalust välja. Seetõttu on tänaseks üle maailma kulutatud just veeliste võõrliikide tõrjumiseks ja ohjamiseks üle 300 miljardi euro1. Läänemeres on teada üle 200 võõrliigi ning see arv näib ainult kasvavat2. Tasub üle rääkida, kes need võõrliigid üldse on. Võõrliikide all mõistetakse inimeste kaasabil levivaid liike3. Kõik võõrliigid ei ole invasiivsed – näiteks mõned aiataimed võivad küll olla võõrad, kuid ei levi iseseisvalt loodusesse. Samas võib invasiivne liik olla ka kohalik, kui tema arvukus kasvab kontrollimatult. Kindlasti on oluline ka meeles pidada, et looduskaitseseaduse alusel on võõrliikide loodusesse vabastamine keelatud4.
Seotud lood
2020. aastal esmakordselt meie vetes nähtud kala tunneb end meie juures hästi.
Eelmisel aastal täienes Eesti kalafauna veel ühe liigi võrra: 2020. aasta septembris tabasid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased seiretööde käigus Narva lahes asuva Sillamäe sadama lähistelt lontmudila perekonda kuuluva võõrliigi.
Ameerika kammloom (lad Mnemiopsis leidyi) põhjustas nullindate keskel Läänemerre jõudes teadlaste hulgas väikese paanika, kuna teda hinnati viimase aja kõige ohtlikumaks võõrliigiks, kes siia saabunud. Hiljem selgus, et liik oli hoopiski valesti määratud ning et see õige ameerika kammloom on siin samuti olemas, aga palju väiksemal hulgal, kui algselt arvati ning et tema mõju Läänemerele on kardetust palju väiksem.
Olgugi, et Eestis pole lubatud harjust püüda, on tegemist siiski piisavalt levinud liigiga – vähemalt Valgejõel ja ka mitmetel Lõuna-Eesti jõgedel on iga forellikütt harjustega kokku puutunud. Suurte harjuste maitse on aga suhu saanud pea kõik Soomes ja Rootsis kalamatkal käinud. Viimasel ajal on hakatud harjuseid ka kunstlikult paljundama ja jõgedesse asustama.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
2
Sonarivaatlused paljastavad mõndagi ahvena käitumisest
Viimased lood
Kalakohad
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele