Pärnu kombainiga ahvenaid jahtimas, II osa
Jätkub Valeri Šabanovi põhjalik lugu Pärnu kombainist ja sellega ahvenapüügist. Teises osas lõpetame püügiriista käsitlemise, vaatleme mängitamise nüansse ning püügi strateegiat ja taktikat.
Ridvapits võib olla nii ühest tükist kui ka teleskoopiline ning sõltuvalt püüdja eelistustest väga erineva pikkuse ja jäikusega. Ühelt poolt on see maitseasi, teisalt aga määravad konkreetse pitsi valiku ära püügi- ja transporditingimused. Kohalikud Pärnu ahvenapüüdjad kasutavad küllaltki pikki ja nõtkeid ridvapitse, ent neil pole vaja ka näiteks 120 km kauguselt Pärnusse sõita, nelja inimese varustus auto pagasiruumi pressitud. Pärnakad liiguvad jääl peamiselt Soome kelguga, millel istudes ka püütakse ja tuleb tunnistada, et sellistes oludes pole pikale ja nõtkele ridvapitsile tõepoolest midagi ette heita. Võib öelda, et kohalike ässade varustus on lihtsakoelisem, universaalsem ja robustsem – eesmärgiks on vastupidavus ja seda on varuga.
Seotud lood
Kui sa pole veel Pärnu rakendusega ahvenaid püüdnud, ent mõtted selles suunas liiguvad, või pole sa selle rakendusega miskipärast püüki käima saanud, loe läbi see Valeri Šabanovi ülipõhjalik lugu. Esimeses osas vaatleme püügiriista ning otsime vastust küsimustele, millistele omadustele peab vastama hea ristlant, samuti heidame pilgu kärbeste ehk muškade maailma. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nt 70.
Talvine Pärnu jõgi on saanud Peipsi kõrval teiseks suureks kalameeste tõmbekeskuseks. Selles loos vaatame, millega ja kuidas Pärnu jõe alamjooksult ahvenat püüda ning mis nipiga triibud lõputuna näiva valge kala massi vahelt üles leida.
Pärnu rakendus (ka Pärnu kirverakendus või kombain) on kombineeritud rakendus, mis koosneb ristlandist (kirvest) ja kergest atraktorkonksust. Rakendus on alguse saanud Pärnu lahelt ning viimase 15 aastaga levinud ka Peipsile ja Võrtsjärvele. Pärnu rakendusega püütakse peamiselt parveahvenat, polaarjoone taga ka paaliat.
Mida teha, kui lähed nt Peipsile ahvenat püüdma, aga head eelinfot kala paiknemise ja võtu kohta viimasest ajast ei ole? Loomulikult võib vehkida päev läbi nt kolmkandiga ning loota, et kuskil ja millalgi läheb õnneks. Kes aga tahab, et tema püügitaktikas oleks rohkem loogikat ning väiksem õnne osakaal, võiks enda poolt teha võimalikult palju asju õigesti.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
3
Sonarivaatlused paljastavad mõndagi ahvena käitumisest
5
Viimased lood
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
Kalakohad
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele