Kalaradar, 6. nädal: tellimisauhindade võitjad, Peipsi järv, Pärnu jõgi ning muud paigad

Tartlane Imre Ossul on saanud mõned korrad Peipsile ning oli lahkelt valmis Kalastajale oma muljeid jagama. „Korra käisin Varnja kandis. Sain sealt väga ilusat ahvenat, suuremad olid kuskil 600 g juures. Püüdsin kirverakenduse ja Kalastuskunni muškadega. Püük käis kaldast 3,5–4 km kaugusel, kivise ala peal.”

„Paar korda olen läinud peale ka Kodaverest. Siis oleme püüdnud kaugemalt, ca 10 km pealt. Seal kaugel on kala ikka palju, aga kõik on sellise „keskmise fileekala“ mõõtu, maksimaalselt 300 g. Mina sain Kodavere piirkonnas kala ainult Jakiga, kollast värvi ja punase otsaga 50 mm mudeliga. Proovisin samas augus muid lante kah, aga neid ei tahtetud absoluutselt.”

Hea moodus Peipsi püükide tulemuslikkuse kohta midagi üldistavat väita on järvele pealevedamise teenust osutava Viktor Gussevi püügiseltskonna jälgimine. Mustveest läheb argipäeviti Gussevi saanide ja kelkudega järvele mõnikümmend, nädalavahetustel sadakond ja rohkemgi kalameest.

Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik käis Peipsil pühapäeval. Tema läks peale Kodavere alt ning otsis kala umbes 10 km kauguselt kaldast. „Minul oli seekord väga kehv päev, sain ainult mõned ahvenad. Nagu mingi needus oli peal,“ kurtis ta. „Sõber Imre aga sai kaks auku hästi käima ja sikutas nendest välja 7 kg ilusat ahvenat. Temal toimis Jaki 60 mm banaan. Tundub, et kala on praeguseks juba paikseks jäänud ja enam eriti ei liigu. Ja kalda lähedal enam palju ahvenat ei ole, korraliku saagi saamiseks tuleb minna kaugele.“

Hanno Kask käis Peipsil kolmapäeval, läks järvele Nina kordoni alt ning jäi päevaga rahule. „Peaaegu 15 km peale sõitsin, Vene piir oli kiviga visata. Kümme meetrit oli vett ja kolme tunniga sain umbes 10 kg ahvenat. Ühtegi poolekilost seekord saagi sees polnud, aga selliseid 300-grammiseid oli üsna palju. Enamus kalast jäi 200 g kanti, mõni oli ka alla selle,“ rääkis ta kaldale tagasi jõudes.

„Kala võttis kogu aeg, aga taas kuidagi tujutult – sellist korralikku pauguga lööki ei olnud, pigem togiti. Keskmiselt viiest võtust üks õnnestus ära realiseerida. Kõige paremini toimis üks kunagi soetatud Poola põiklant, mille kõht oli oranž, selg sinine ja küljed hõbedased. Proovisin Jakki kah, aga sellega ei saanud seekord ainsatki kontakti. Landil ja landil näis olevat suur vahe. Ahven oli eri sügavustes laiali, umbes kolmandik kalu tuli paar meetrit põhjast kõrgemalt. Aga püüda oli kokkuvõttes siiski mõnus – kala oli kogu aeg juures ja otsima ei pidanud, päike paistis ja tuju oli hea. Ja täielik tuulevaikus oli, paljakäsi sai püüda!“

Tallinnas Kalastus.eu kauplust pidav Marko Maisa käis Peipsil samuti kolmapäeval, tema läks järvele Mustveest pealevedaja Viktor Gusseviga. „Seekord käisime päris Vene piiri ääres, üle tunni sõitsime. Kala hakkas võtma kohe ja sealsamas, kus rahvas n-ö maha pandi. Mingi aeg vaibus põhiplatsil võtt siiski ära, mispeale otsustasin aktiivsemat kala otsida. Veidi aja pärast leidsingi; pärast lõunat tuli ilusat ahvenat lausa ketti ja limiidid said kiiresti täis püütud. Minul oli otsas Rintsi kolmkant, sõber püüdis ühe Läti käsitöömeistri kolmkandiga. Ahvena mõõt oli ilus – suurimad olid poolekilosed ning keskmine kaal oli umbes 200 g. Nelja paiku, kui maha tulime, jäi kala võtma. Täna tuttavad püüavad samas kohas ja ahvenat tuleb jätkuvalt hästi,“ rääkis ta Kalastajale neljapäeva pärastlõunal.

Vaata videot Marko Maisa püügiretkest:

Indrek Lanno Tartu Jahikala kauplusest ütles neljapäeva õhtul Kalastajale, et viimane nädal Peipsil on klientide sõnul olnud eelmisega üsna sarnane – umbes pooled mehed saavad kala väga hästi, teised pooled aga vaid üksikuid kalu või ei saa üldse. „Paremad saagid on sel nädalal kuuldavasti olnud Kallaste kandis, aga seal on tarvis hästi kaugele sõita. Nina alt on mõned korrad sutsanud ka 4–5 km pealt, aga mitte iga päev. Ja Mustvee alt on saadud enam-vähem korralikke saake. Nädal aega tagasi tuli ka Varnja kandist 5–6 km pealt kirvega hästi ahvenat, aga siis vajus saagikus seal kuidagi kiiresti ära.“

Kas Lämmijärvelt kah mingeid põnevaid uudiseid on? „Lämmilt mõned üksikud kohad on viimase nädala sees saadud, aga kokkuvõttes on seal kala suu jätkuvalt kinni ja landi vastu huvi ei tunta. Samas kutseliste kalurite võrkudes on väga ilusat koha.“

Mis lante praegi kõige rohkem ostetakse? „Mustvee meeste reklaami najal läheb praegu päris hästi kolmkanti, aga püütakse ka 60 ja 70 mm pikkuste Jakkide ning põikidega. Enamus mehi küsivad vanast inertsist suitsuahvenat, aga ostetakse ka igasuguseid kirevaid värvinguid. Kes millesse usub!“

Pärnu jõel on kala suu viimasel ajal olnud pigem kinni ja see kajastub ka püüdjate hulgas, mis on paremate aegadega võrreldes õige kokku kuivanud. Ahvenasaagid on viletsad ka merel, küll aga on lahelt hakanud hästi koha saama kutselised kalurid.

Eesti Harrastuskalastajate Liidu juhatuse liige, pärnakas Endrik Tõnsberg ütles neljapäeva õhtul Kalastajale, et mingeid põrutavaid uudiseid jõelt teatada ei ole. „Rahvast on jõel olnud suhteliselt vähe, põhiliselt püütakse praegu Rääma silla ümbruses, kust saadakse vimba ja natuke ahvenat. Reiu risti pool on püüdjaid väga vähe. Eks külm ilm ole palju mehi koju kah jätnud,“ arvas ta.

Pärnakas Janek Ilves käis viimati jõel pühapäeval ning ütles, et seekord midagi väga huvitavat ei toimunud. Ainsana tekitas elevust üks ahvenapüügi käigus siku otsa tulnud kohapoiss. „Mõned väikesed ahvenad, mõned vimmad ja siis see koha. Tundus, et kalal oli suu kinni ja rahvast oli jõel kah pigem vähe. Ahvenaga on hetkel Pärnus üsna kehvasti – kui üldse midagi saadakse, siis väikest. Jutud käivad, et sadama pool Reeda taga pidi tulema hästi vimba, aga ise ma pole seda kontrollimas käinud. Külmaga on tüütu aktiivselt kala otsida, kõik asjad jäätuvad ja igas uues kohas tuleb kõik otsast peale valmis sättida. Ei viitsi, ootame soojemaid aegu,“ rääkis ta.

Esimesed kaks tunnikest tuiasin siiarajoonis, siis tüdinesin ja tatsasin Lennuki alla ahvenaaugule. Algul tundus, et triibud olid sealt lahkunud, hiljem aga selgus, et aeg oli lihtsalt liiga varajane. Kella ühe paiku tehti jää all suu lahti ja siis läks andmiseks. Püüdsin kuldse kirbuga; töötas põhja lähedal tehtud rütmikas ja ühtlane pausidega mäng. Kella kolme paiku võtt vaibus; selle aja sees käis jää peal õhku nuusutamas 57 ahvenat, kellest suurimad kaalusid 710, 350, 300, 250 ja 240 g. Sekka tuli muidugi pudinaid kah, lisaks neli nurgu ja kolm vimba. 20 kopsakamat ahvenat said priiküüdi maakoju,“ kirjutas ta oma blogis.

Krõbedad miinuskraadid ei ole seganud suurimatel jõeforelli fanaatikutel 1. veebruaril alanud püügihooaja algust ära kasutada. Jäätuvate spinningurõngaste ning pulgaks külmuva tamiili kiuste on mõned kenad kalakesed ka kätte saadud. Saake on teadaolevalt saadud erksavärviliste vobleritega.

Live-anduritega koha jahtimine on Lämmijärvel soiku jäänud. „Ilmselt seepärast, et liiga külm on olnud, ” sõnas Kalastajale Imre Ossul. „Andur jäätub kohe ja pilt on tänu sellele vilets. Lämmijärvel koha tagaajamine on hetkel mõttetu. Kala lihtsalt ei ole sealkandis. Olukord peaks muutuma. Kui natukenegi sula teeks, siis see paneks kala liikuma.” Ossul lisas, et Lämmijärve püügitulemused on olnud nullilähedased ning enamik sealseid kohapüüdjaid on lihtsalt käega löönud. „Aga see ei jää nii,” lisas ta optimistlikult. “Hiljemalt märtsiks asi muutub.”

Mõnevõrra tulemuslikumad on olnud käigud Saaremaa väiksematele järvedele. „Oleme saanud omajagu hauge, aga suuri kolle enam mitte. Ühe poisi 4,6 kg kaalunud haug jäi suurimaks. Ise sain 3,8-kilose haugi. Paari-kolme kilo raskuseid hauge oli veel,“ lisas Suurhans. Haugi püüdsid saarlased oma talvise standard-unnasööda räimega, ahenaid kütiti põiklandiga.

31. jaanuaril loosis Kalastaja välja tänavused tellimisloosi auhinnad. Neist suurim, Salmo 1000-eurone kinkekaart, läks Tartumaale Käärdi alevikku Ülo Põldmale. Teine suurem auhind, Salmo 500-eurone kinkekaart, läks Tallinnasse, selle sai Üllas Ehrlich. Lowrance Eagle 4x kalaleidja, mille pani välja Alter Marine, leidis endale uue kodu Viljandis Vladislav Klusovi juures. Info kõigi auhindade ja nende saajate kohta leiad sellest artiklist. Kui sa end seekordsest loosivõitjate nimekirjast ei leidnud, siis kindlasti näkkab järgmisel aastal.

31. jaanuaril ja 1. veebruaril Õisu järvel pakaselise ilmaga peetud Eesti meistrivõistluste esimese etapi jääaluses kalapüügis võitis Denis Manov, võistkondade arvestuses tuli esikohale Team Salmo.