Kalapüügist püstsikuga, rõhuga madalatel järvedel ja sisemaa jõgedel
Püstsikud kipuvad täna teenimatult kõiksuguste põiklantide, VIB-ide, kolmkantide ja kirveste varju jääma. Tegelikult on nendega võimalik kala saada täpselt sama hästi. Sellest, kuidas püstsikuga püüda ja kala saada, kirjutab Alvar Heiste. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 34.
Mina jõudsin sikupüügi juurde üsna loomulikku teed pidi. Olin paadunud „ussipiinaja“ ja käeväristaja ning vahel vehkisin igavuse peletamiseks ka mõne sikuga, mille olin juhuslikult ostnud või isalt pärinud. Eriti midagi ei saanud. Siis aga kohtusin paari kalamehega, kes millegipärast kogu aeg kala said ja nii kasvas ka minu huvi teema vastu. Hakkasin tähelepanelikumalt uurima kaastustarvete kauplustes pakutavat ja seda, millega põhjanaabrid püüavad ning üritasin sikusid ka ise meisterdada. Aeg oli muidugi selline, et ega midagi eriti saada polnud. Juhus viis kokku mind ka ühe kalamehega Rootsist, kes näitas oma varustust ja pidas sikupüügist pika ja põhjaliku loengu. Selle kokkuvõttev iva oli, et kala peab võtma seisvat sikut. Toona kuulsin esimest korda saladuslikku sõna „ värvikonks“. Soetasin varustust, uurisin kodus vannis, mida mingi siku vees teeb ja lõpuks hakkasin minagi stabiilselt kala saama.
Seotud lood
Talv on harrastuskalastajale püügikalade arvu mõistes oluliselt vaesem aeg kui jäävaba periood. See-eest võimaldab jää minna ka niisugustesse kohtadesse, kuhu suvisel ajal ilma paadita ei pääse. Üks põhilisi talviseid püügikalu on ahven.
Haug on ahvena kõrval teine põhiline röövkala, keda talvel jahtimas käiakse. Põhiline haugipüük käib landi ja elussöödaga.
Roikkurakenduses on kokku saanud siku ja kirbuõng ning kombinatsioon kahest püügiviisist on ka roikku mäng – tõsted pärinevad sikupüügilt ja väristamine kirbuõngelt. Rakendus on eelistatud olukorras, kui kala huvitub küll siku mängust, aga võtta ei taha, samuti siis, kui kala on passiivne ega erutu söödastatud kirptirgu peale.
Jaak Kask on kalameestele laiemalt tuntud esmajoones võistluspüüdjana, ent lisaks sellele meeldib talle väga ka Peipsil sikuga ahvenat püüda. Selle viimasega on ta tegelenud tänaseks päevaks 30 aastat ning pannud kõrva taha ka arvukalt Peipsi-äärsete kohalike kalameeste kogemusi. Muuhulgas on ta üks neid väheseid mehi, kes valdab ajaloolist keriharkidega püüki. Aga millega Peipsi Ahvenate Hirm neid triibusid jää peale sikutab?
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead, saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
2
3
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
5
Oluliselt täiendatud kell 10.00. Päästeamet tühistas tänasest jääle mineku keelu ka sisevetel!
6
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Meerapalu kalur Jaan Puksoo olevat rekordpäeval püüdnud sikuga 540 kg ahvenat
Oluliselt täiendatud kell 10.00. Päästeamet tühistas tänasest jääle mineku keelu ka sisevetel!
Kalakohad
Oluliselt täiendatud kell 10.00. Päästeamet tühistas tänasest jääle mineku keelu ka sisevetel!
Seadus
Keskkond
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele