Pärnu kombainiga ahvenaid jahtimas, I osa
Kui sa pole veel Pärnu rakendusega ahvenaid püüdnud, ent mõtted selles suunas liiguvad, või pole sa selle rakendusega miskipärast püüki käima saanud, loe läbi see Valeri Šabanovi ülipõhjalik lugu. Esimeses osas vaatleme püügiriista ning otsime vastust küsimustele, millistele omadustele peab vastama hea ristlant, samuti heidame pilgu kärbeste ehk muškade maailma. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nt 70.
Esimest korda astus minu jalg Pärnu lahe jääle 1975. aastal ning sellest ajast alates saavad minu landid igal talvel tööd Pärnu lahe ahvenaid jahtides. Järgnevas loo, kus täiendan enda poole sajandi pikkust kogemustepagasit oma sõprade omaga, tulebki jutuks ahvenapüük (peamiselt) Pärnu lahel, sealjuures räägime üksikasjalikult nii püügivarustusest, -taktikast ja -strateegiast kui ka kalamehe eetikast. Olgu kohe öeldud, et minu arvates on tegemist ühe huvitavama, keerulisema ja kavaldamist nõudva, ent samal ajal ka väga meditatiivse püügiga.
Seotud lood
Talvine Pärnu jõgi on saanud Peipsi kõrval teiseks suureks kalameeste tõmbekeskuseks. Selles loos vaatame, millega ja kuidas Pärnu jõe alamjooksult ahvenat püüda ning mis nipiga triibud lõputuna näiva valge kala massi vahelt üles leida.
Pärnu rakendus (ka Pärnu kirverakendus või kombain) on kombineeritud rakendus, mis koosneb ristlandist (kirvest) ja kergest atraktorkonksust. Rakendus on alguse saanud Pärnu lahelt ning viimase 15 aastaga levinud ka Peipsile ja Võrtsjärvele. Pärnu rakendusega püütakse peamiselt parveahvenat, polaarjoone taga ka paaliat.
Viimastel aastatel on meie kalastustarvete kauplustes müügile ilmunud Vib-landid, mis on löönud ukse pauguga lahti näiteks Lämmijärvel koha püüdes või ka sisemaa järvedel haugi jahtides. Millega on tegu, mille poolest need teistest talilantidest erinevad ja kuidas nendega püütakse?
Roikkurakenduses on kokku saanud siku ja kirbuõng ning kombinatsioon kahest püügiviisist on ka roikku mäng – tõsted pärinevad sikupüügilt ja väristamine kirbuõngelt. Rakendus on eelistatud olukorras, kui kala huvitub küll siku mängust, aga võtta ei taha, samuti siis, kui kala on passiivne ega erutu söödastatud kirptirgu peale.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
5
6
Viimased lood
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
Sonarivaatlused paljastavad mõndagi ahvena käitumisest
Kalakohad
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele