Meie vete võõrliike: kefaalid on arvukad ja hinnatud toidukalad Vahemeres
Aeg-ajalt tabavad kalurid meie rannikuvetest lühikese pea, torpeedokujulise keha ja heledate pikitriipudega kalu, kellel on kaks lühikest seljauime, millest eesmisel vaid neli uimekiirt. Tegemist on kefaalidega.
Kefaalid on enamasti heledavärvilise torpeedokujulise kehaga suhteliselt suured kalad, kelle seljal on kaks lühikest ja teineteisest suure vahega eraldatud seljauime. Olulise tunnusena on neil esimeses seljauimes neli ogakiirt. Kefaali keha on tavaliselt kaetud kaarsoomustega (harvemini saagsoomustega), mis võivad osadel liikidel olla tugevalt kinnitunud. Sageli on hästi nähtavad ka keha külgedel olevad tumedamad pikitriibud. Kefaali pea on lühike ning alaseisune suu väike, kusjuures hambad on väga väikesed, vaevumärgatavad ja asetsevad mõnikord ka huultel.
Seotud lood
Vikerforell (lad Oncorhynchus mykiss) või ka vikerkala kuulub koos nerka, gorbuuša, keta jt-ga n-ö idalõhede või ka Vaikse ookeani lõhede sekka. Vikerforell on kala, keda on igaüks kohanud poeletil, sest on ju tema näol tegemist ühe inimese poolt üle maailma laiemalt levitatud kalaliigiga.
Laevade ballastveega saabuvaid külalisi ei saa pärast nende meie vetesse vabanemist mitte kuidagi kontrollida. See käib ka konksja vesikirbu kohta, kelle invasioon on muutnud toitumissuhteid Läänemere toiduahelas ning suurendanud liikidevahelist toidukonkurentsi.
Olgugi, et hiina villkäppkrabi (lad Eriocheir sinensis )võib oma välimusega mõnd kalurit ehmatada, on viimastel aastatel suhtumine sellesse krabiliiki mõnevõrra muutunud. On avastatud, et tegemist on söödava ja maitsva liigiga ja nii mõnigi kutseline kalur on võrgus leidunud krabi pere meeleheaks potti keema pannud.
Kui kalameeste seas peaks valitama võõrliik, mille üle õngemehel ehk kõige parem meel oleks, võiks üheks esikoha pretendendiks olla valgeamuur (lad Ctenopharyngodon idella). Valgeamuur kasvab kiiresti (10 cm aastas) ja suureks, on õnge otsas äärmiselt kõva võitleja, on rasvase lihaga ega ohusta kohalikke kalaliike, kuna on puhtalt taimtoiduline.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
Viimased lood
Praktilisi nõuandeid, kuidas saada kätte ka nii suured kalad, kellega kohtumiseks pole valmis ei kalamees ega kasutatav varustus
Kalakohad
Eesti koondis riskeerib vajadusel suurelt
Praktilisi nõuandeid, kuidas saada kätte ka nii suured kalad, kellega kohtumiseks pole valmis ei kalamees ega kasutatav varustus
Seadus
Pärnu lahel on sel aastal keelatud trollimine ja õngejadaga püük
Keskkond
Tagasi Kalastaja esilehele