Meres on lesta kuderahu

• teistel merealadel (ICES 28 ja 29) kestab keeld 15. maini.

Kalateadlased on teinud kindlaks, et kudemisel jagunevad lestad kahte gruppi.Ühed eelistavad kudeda sügavamal ja varem, nendel areneb viljastatud mari veekihis hõljudes. Teised alustavad kudemist mai lõpus ja koonduvad rannikulähedale madalamasse vette. Nende mari areneb põhja langenult. Hiljuti jõuti järeldusele, et rannikulähedal kudev lest on eraldi liik: läänemere lest. Väliselt on need kaks lestaliiki väga sarnased, eristamiseks on vaja geneetilist analüüsi.

Vastkoorunud lestad teevad läbi moonde – juba paari sentimeetri pikkusena on nende silmad keha ühele poole liikunud ja suu justkui viltuseks vajunud. Enamus lestasid valib parempoolse, vähem vasakpoolse maailmavaate. Lapikuks muutunud kalad püüavad värvuselt merepõhjaga sulanduda, eelistatakse liivast põhja. Lisaks lestale elab Läänemeres kammeljas, juhukülalistena on meie vetes kohatud merilesta ja soomuslesta.

Kui kuderahu lõppeb, peab lestpüügil arvestama alammõõduga. Merealal 28 on see pikkus 21 cm, rajoonides 29 ja 32 on alammõõt 18 cm.

Selgituseks, mida need merealade numbrid tähistavad. Kalanduspiirkonnad on meres ICESi järgi jagatud ruutudeks, Läänemeres on neist kolme kattuvus Eesti rannikuga. ICES on rahvusvaheline mereuurimise nõukogu, mis tegeleb merede ja ookeanide seisundi ja kasutamise jälgimise ning reguleerimisega.