KALAKOHAD
03.03.25, 17:33

4. märtsist on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve jääle minek keelatud

Politsei- ja Piirivalveameti jääkaardi andmeil on alates 4. märtsist 2025 keelatud minna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve jääle.

Ralf MaeKalastaja toimetaja

4. märtsist on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve jääle minek keelatud

Foto: Ralf Mae

Sellega võib jääpüügihooaja nimetatud veekogudel lõppenuks lugeda. Paar nädalat seda talve oligi, kes käis, see käis. Järgmisel aastal jälle.

Ralf Mae

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

28.02.25, 07:00

Lugeja kurdab: piiriveekogule registreerimine läbi veebirakenduse on rist ja viletsus

Kia PV5 on loodud tihedaks linnalogistikaks ja linnalähedasteks sõitudeks ning kõige selle jaoks, mis jääb nende kahe vahele – täpselt selliseks segakasutuseks, mis iseloomustab paljude Eesti ettevõtete igapäevast tööd. Kaubik suudab külma ilma ja täiskoormaga sõita vahepeatusteta Tallinnast Tartusse.

ST

27.03.26, 09:31

Auhinnatud elektrikaubik, mis on loodud päris tööks

Viimased lood

Salapärased ained karpkalade peibutussöödas: Robin Redi ja kalajahu puhul jälgi koguseid

Legendaarseid lante: tail spinner, legendaarne ahvenamurdja sügavas vees

Lugeja küsib: milliste lantidega Saaremaal kõige paremini haugi saab?

Paide Kevadsärg 2026 võitjaks tuli Vitali Haritonov

Parim päev atlandi polaarhai püügiks

Anekdoote kaladest ja kalameestest

Marineeritud räimed karulaugu ja sidruniga

Suure suvise meresäina saladused: kus, millal ja millega?

Ülipõhjalik kogemuslugu sellest, kuidas landiga merest pirakaid säinaid saada

Rohkem lugusid

Kalakohad

Kevadine Mahlfishing Predator Cup hiilgas ilusate mereahvenatega. Pildil võistkonna Muhu Paadilaenutus liige Mikk Carlos Mägus võistluse viimastel minutitel tabatud 42 cm ja 1,08 kg kaalunud kalaga.

Kalaradar, 21. nädal: vägevad haugid ja ahvenad, tuulehaug ja meriforell, latikapüük

Haug, ahven, koha, latikas, linask ja särg: millises meie väikejärves on kõige suuremad kalad?

Kalaradar, 20. nädal: latikapidu, esimesed tuulehaugid, lõhetrolling, merehaug, meri- ja jõeforell, Peipsi ahven

Kalaradar, 19. nädal: haugipüügi võimsad avalöögid, esimesed trollingulõhed, meriforelli tipphooaeg, Emajõe latikauputus, viimased vimmad

Kalaradar, 18. nädal: haugihooaeg algab, vimb on otsaga Järvamaal, Väike-Emajõe latikad, jõe- ja meriforell

Et Muhumaal sihipäraselt suurt ahvenat püüda, on vaja sealseid lahesoppe ja sopikesi hästi tunda. Valdavalt saadakse kopsakaid triibusid haugijahi käigus kaaspüügina.

Muhu saare kalaparadiis

Veel kalakohti

Lugeja küsib: milliste lantidega Saaremaal kõige paremini haugi saab?

Suvine säinas on väljapuhanud ja rammus atleet, kes teeb landi otsa jäädes lõputuid sööste, pladistab pinnas ja hüppab veest välja.

Suure suvise meresäina saladused: kus, millal ja millega?

Ülipõhjalik kogemuslugu sellest, kuidas landiga merest pirakaid säinaid saada

Kevadine madalik, suvine rohi, sügisene sügavik – haugipüük spinninguga läbi hooaja

Praktiline juhend spinningumehele, kuidas püüda haugi eri aastaaegadel

Salapärased ained karpkalade peibutussöödas: betaiin ja melass panevad kalad intensiivselt toituma

Rohkem kogemuslugusid

Seadus

Eestis on tõugjapüük keelatud, Lätis aga lubatud.

Lugeja küsib: kuidas saan tõestada, et püüdsin Koiva jõel oma harjuse ja tõugja Läti poolelt?

Vaata, millised on uued kalastusreeglid Pärnu piirkonnas

Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil mais

2026. aasta 1. juulist alates võib Pärnu jõest püüda kuni 10 kg ahvenat, ahvena alammõõt on 21 cm.

Selgusid ahvena ja koha uued püügipiirangud Pärnu jõel

Ahvenale alammõõt 21 cm ja kotilimiit 10 kg

20. aprillist algas ahvena kuderahu Pärnu lahel

Tulekul ahvena alammõõt Pärnu jõel

Pärnu lahe ja jõe ahvenale kehtestati kuderahu

Ka Pärnu jões tuleb ahvenale alammõõt

Rohkem seadustest

Keskkond

Paisude varjatud mõjud kalastikule

Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks

Maaparandustööd rikuvad Eesti jõed

Teadlased valmistasid kalade lõpustest inspireeritud mikroplasti filtri

Kormoranide olukorrast ja 2025. aasta tegevustest nende ohjamisel

2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala

Mõtteid forelli taastootmise tingimuste parandamise vajadustest ja võimalustest

Kormorani lisamine EL linnudirektiivi II lisasse avardaks tema ohjamise võimalusi

Kahe olulise forellijõe ülemjooksul asuvad järved saavad lähiaastatel looduslähedased kalapääsud

Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel

Meie vete võõrliike: ameerika kammloom suuremat osa Läänemerd ei ohusta

Rohkem keskkonnast

Tagasi Kalastaja esilehele

Mine