Kalastaja
Küsi AI-ltTelli Kalastaja
Kalastaja
Telli Kalastaja
Minu Kalastaja

4. märtsist on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve jääle minek keelatud

Politsei- ja Piirivalveameti jääkaardi andmeil on alates 4. märtsist 2025 keelatud minna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve jääle.
4. märtsist on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve jääle minek keelatud
  • Foto: Ralf Mae
Sellega võib jääpüügihooaja nimetatud veekogudel lõppenuks lugeda. Paar nädalat seda talve oligi, kes käis, see käis. Järgmisel aastal jälle.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Lugeja kurdab: piiriveekogule registreerimine läbi veebirakenduse on rist ja viletsus
  • 28.02.25, 07:00
Lugeja kurdab: piiriveekogule registreerimine läbi veebirakenduse on rist ja viletsus
Kia PV5 on loodud tihedaks linnalogistikaks ja linnalähedasteks sõitudeks ning kõige selle jaoks, mis jääb nende kahe vahele – täpselt selliseks segakasutuseks, mis iseloomustab paljude Eesti ettevõtete igapäevast tööd. Kaubik suudab külma ilma ja täiskoormaga sõita vahepeatusteta Tallinnast Tartusse.
  • ST
  • 27.03.26, 09:31
Auhinnatud elektrikaubik, mis on loodud päris tööks

Enimloetud

1
Harrastuspüügil muutus andmete esitamise kord
2
Kannatlikkus, usk ja õiged valikud: kuidas ja kust Pärnus suurt haugi saada
3
Maitsev suitsulatikas algab suitsuahjust ja selle hingeelu tundmisest
4
Räim on muutunud poole väiksemaks ning kilu on rohkem: mida teadlased Läänemerel näevad?
5
Kevadine tuulehaugipüük on tulemuslik tuulise ilmaga
Tuulehaug on omamoodi kala, mis eeldab omamoodi püügivõtteid
6
Aita Kalastaja podcasti jaoks teemasid valida

Nipid ja nõksud

Release Rig vähendab otsast läinud kalade arvu minimaalseks
Release Rig vähendab otsast läinud kalade arvu minimaalseks
Kalapüük lapikujukitega: mis need on ning kus ja kuidas neid kasutada
Kalapüük lapikujukitega: mis need on ning kus ja kuidas neid kasutada
Praktilisi tarkusi kevadise siirdekala püügil: ujukinipid
Praktilisi tarkusi kevadise siirdekala püügil: ujukinipid
Sõlmekool: seome nööri otsa monofiilist liidri
Sõlmekool: seome nööri otsa monofiilist liidri
Praktilisi tarkusi kevadise siirdekala püügil: vanakooli nippe hädaolukordade tarvis
Praktilisi tarkusi kevadise siirdekala püügil: vanakooli nippe hädaolukordade tarvis
Sensase söödad Eesti veekogudel läbi fiiderdaja silmade
Sensase söödad Eesti veekogudel läbi fiiderdaja silmade

Viimased lood

Kalaradar, 20. nädal: latikapidu, esimesed tuulehaugid, lõhetrolling, merehaug, meri- ja jõeforell, Peipsi ahven
Salapärased ained karpkalade peibutussöödas: kanepiseemnete puhul on oluline nende õige ettevalmistamine
Droppen – kaalukas tilgake pöörlevate lantide maailmas
10+ kevadhaug: kogenud püüdjad õpetavad suure kala otsimise loogikat
Need 7 Lucky John Arrow Jerki disaini jõudsid lõppvooru
Aita Kalastaja podcasti jaoks teemasid valida
Kas lest tuleb tagasi? Teadlaste värske hinnang Eesti lesta olukorrale
Räim on muutunud poole väiksemaks ning kilu on rohkem: mida teadlased Läänemerel näevad?

Kalakohad

Kalaradar, 20. nädal: latikapidu, esimesed tuulehaugid, lõhetrolling, merehaug, meri- ja jõeforell, Peipsi ahven
Kalaradar, 20. nädal: latikapidu, esimesed tuulehaugid, lõhetrolling, merehaug, meri- ja jõeforell, Peipsi ahven
Kalaradar, 19. nädal: haugipüügi võimsad avalöögid, esimesed trollingulõhed, meriforelli tipphooaeg, Emajõe latikauputus, viimased vimmad
Kalaradar, 19. nädal: haugipüügi võimsad avalöögid, esimesed trollingulõhed, meriforelli tipphooaeg, Emajõe latikauputus, viimased vimmad
Kalaradar, 18. nädal: haugihooaeg algab, vimb on otsaga Järvamaal, Väike-Emajõe latikad, jõe- ja meriforell
Kalaradar, 18. nädal: haugihooaeg algab, vimb on otsaga Järvamaal, Väike-Emajõe latikad, jõe- ja meriforell
Et Muhumaal sihipäraselt suurt ahvenat püüda, on vaja sealseid lahesoppe ja sopikesi hästi tunda. Valdavalt saadakse kopsakaid triibusid haugijahi käigus kaaspüügina.
Muhu saare kalaparadiis
2,73 kg kaalunud ja 63 cm pikk jõeforell.
Kalaradar, 17. nädal: hiigelsärg, võimas jõeforell ja suured meriforellid, vimb liigub üles, Võrtsjärve kohad, Pärnu uued piirangud
2025. aasta 16. juunil püüdis tartlane Imre Ossul Võrtsjärvest ühe viimaste aastate suurima koha. 94 cm pikk hiiglane kaalus 9,7 kg.
Võrtsjärve kohapopulatsioon on väga heas seisus: rekordsaak, tugev järelkasv ja muutuv toidubaas
Salapärased ained karpkalade peibutussöödas: kanepiseemnete puhul on oluline nende õige ettevalmistamine
Salapärased ained karpkalade peibutussöödas: kanepiseemnete puhul on oluline nende õige ettevalmistamine
Kolmekordne spinningupüügi maailmameister Ivo Sööt (vasakul) oma suurima, 117 cm pika haugiga ning Pärnu jõe spetsialist Erkki Mäeväli andsid Kalastajale põhjaliku intervjuu suure haugi püüdmisest.
10+ kevadhaug: kogenud püüdjad õpetavad suure kala otsimise loogikat
Kalastaja Kalaradar nr 3: suure haugi mõttemaailm
Kalastaja Kalaradar nr 3: suure haugi mõttemaailm
Kannatlikkus, usk ja õiged valikud: kuidas ja kust Pärnus suurt haugi saada
Kannatlikkus, usk ja õiged valikud: kuidas ja kust Pärnus suurt haugi saada

Seadus

Vaata, millised on uued kalastusreeglid Pärnu piirkonnas
Vaata, millised on uued kalastusreeglid Pärnu piirkonnas
Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil mais
Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil mais
2026. aasta 1. juulist alates võib Pärnu jõest püüda kuni 10 kg ahvenat, ahvena alammõõt on 21 cm.
Selgusid ahvena ja koha uued püügipiirangud Pärnu jõel
Ahvenale alammõõt 21 cm ja kotilimiit 10 kg
20. aprillist algas ahvena kuderahu Pärnu lahel
20. aprillist algas ahvena kuderahu Pärnu lahel
Tulekul ahvena alammõõt Pärnu jõel
Pärnu lahe ja jõe ahvenale kehtestati kuderahu
Pärnu lahe ja jõe ahvenale kehtestati kuderahu
Ka Pärnu jões tuleb ahvenale alammõõt
Aprillis on haugipüük keelatud.
Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil aprillis

Keskkond

Paisude varjatud mõjud kalastikule
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
Maaparandustööd rikuvad Eesti jõed
Teadlased valmistasid kalade lõpustest inspireeritud mikroplasti filtri
Kormoranide olukorrast ja 2025. aasta tegevustest nende ohjamisel
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Mõtteid forelli taastootmise tingimuste parandamise vajadustest ja võimalustest
Kormorani lisamine EL linnudirektiivi II lisasse avardaks tema ohjamise võimalusi
Kahe olulise forellijõe ülemjooksul asuvad järved saavad lähiaastatel looduslähedased kalapääsud
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Meie vete võõrliike: ameerika kammloom suuremat osa Läänemerd ei ohusta
Tagasi Kalastaja esilehele

Kalastaja

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Kalamehelt kalamehele. Kalatarkus alates aastast 1996.

© AS Äripäev 2000-2026