Tallinnas ja Harjumaal jääb jääle mineku keeld kehtima vooluveekogudel
Põhja-Eesti veekogude jääkaane mõõtmised näitavad, et jää on piisavalt paks, et keeld osaliselt lõpetada. Seetõttu võib alates homsest, 22. veebruarist minna Tallinna ja Harjumaa seisuveekogude jääle. Keeld jääb kehtima Põhja-Eesti vooluveekogudel ehk jõgedel ja ojadel.
Alates laupäevast, 22. veebruarist võib minna kõikide Tallinna ja Harjumaa siseveekogude jääle, välja arvatud vooluveekogudele. Viimastel pole veel peal piisavalt paksu jääkatet või puudub see sootuks.
„Kalendri järgi on talv peaaegu lõppemas, kuid lõpuks on külmakraadid püsinud nii kaua, et saame Põhja-Eesti jääkeeldu leevendada. See aga ei tähenda, et inimesed jääl oma valvsuse peaksid kaotama. Algaval koolivaheaja nädalal on lapsevanematel õige aeg oma võsukestele rääkida jääohutusest. Panen kõigile südamele, et enne jääle minekut hindaksid kõik, kas jää on piisavalt paks, kannaksid kaasas vajalikku ohutusvarustust ja kontrolliks I lm+ jääkaardilt, kas värsked mõõtmistulemused kinnitavad jää paksust,” ütles Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Reili Uueküla.
Jääolude kohta leiab infot ilmaäpi Ilm+ uuendatud jääkaardi rubriigist ja veebilehelt. Kaart on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise. Samuti leiab kaardilt infot tehislike uisuväljakute kohta, kus on turvaline uisutada.
Jääle minnes tuleb olla ettevaatlik. Jääle minekust tasub lähedastele teada anda ning võimalusel ka seltsiline kaasa võtta, sest nii on abi olemas ka siis, kui õnnetus peaks juhtuma.
Jääaluse vee temperatuur on vaid paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees suudab täiskasvanu pidada vastu kümmekond minutit, laps veelgi vähem. Seepärast on oluline, et lapsevanemad selgitaksid pere pisematelegi talve esimese jää ohtlikkust ning hoiaksid silma peal, et lapsed püsiks jääst eemal, kuniks külm on selle piisavalt tugevaks kasvatanud.
Jääle minnes tuleb kaasa võtta jäänaasklid, veekindlas kotis laetud mobiiltelefon ning kuivad riided. Liiast ei ole ka päästevesti kasutamine muu riietuse peal. Mõistlik on abivahendina kaasa võtta ka vile, millega saab märku anda siis, kui peaksite hätta sattuma.
Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112.
Jääl liikudes pea meeles
• Veendu alati, kas jää kannab ja liigu võimalusel juba eelnevalt käidud kohtades.
• Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrk ja ei tarvitse inimest kanda.
• Nõrgem on jää veel kõrkjate, madalike ja allikakohtade juures ning jõe, oja- või kanalisatsiooni suubumiskohas.
• Praksumist kuuldes lahku kohe jäält, see tähendab, et jäässe on tekkinud praod ning see võib murduda.
Hetkel kuum
• Vooluveekogul, nagu jõgi või oja, on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil ja sulab ilmaolude muutudes kiiremini.
• Pimedas jääl liikumisel tuleb arvestada eksimisohuga.
• Lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu peab arvestama külmumisohuga.
• Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.
Seotud lood
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele