Lugejate küsimusi: sihvakad ahvenad Pärnu jõe keskjooksul. Meriforellid sisemaa jõgedes

Lugejate küsimustele vastavad TÜ Eesti Mereinstituudi kalateadlased Redik Eschbaum ja Martin Kesler.

Ralf MaeKalastaja toimetaja

Pärnu jõe keskjooksule on ilmunud sihvaka kerekujuga ahvenad. Kas tegu võib olla merest tõusnud kaladega?

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Lood

23.01.25, 09:48

Lugeja küsib: kuidas eristada jõe- ja meriforelli jõgedes, kus viimase püük on keelatud?

Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna ametnikud.

Lood

23.01.25, 09:39

Lugeja küsib: kas kõrge veega üleujutatud kaldaosal seistes püüdmine loetakse kalapüügiks vees viibides?

Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna ametnikud.

Lood

22.06.22, 13:58

Lugeja küsib: kui kaua veel ei tohi Pärnu jõest meriforelli püüda?

Sisuturundus

19.06.26, 18:00

Miks sõidavad Eesti kalamehed puhkama Saimaa järvistule?

Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.

Enimloetud

Mis on juhtunud Peipsi ahvenavaruga? Teadlased annavad vastuse

Suvine latikapüük Soomaa jõgedel: õige koht on pool võitu

Nuga peab kala lõikama, mitte saagima

Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest

Eestlaste kujundatud Arrow Jerkid jõuavad 28 riigi haugipüüdjateni

Jig rig rakendus hakkab tööle sügise teises pooles

Auhinnatud elektrikaubik, mis on loodud päris tööks

Nipid ja nõksud

Silikoonstopper – microjigitaja suurim sõber

Kui saatan peitub detailides...

Loe, millised on põhilised vead, mida vimma õngitsemisel tehakse

Muuda elu lihtsamaks: kasulikke nippe ja nõkse

Elu lihtsamaks: nutikas landihoidja paati

Praktilisi tarkusi kevadise siirdekala püügil: mida teha, kui metallist kirptirgud said otsa

Kalapüük lapikujukitega: mis need on ning kus ja kuidas neid kasutada

Rohkem nippe ja nõkse

Viimased lood

Kalaradar, 37. nädal: vägevad mereahvenad, maailmameistrid hiilgasid meistrivõistluste lõpuetapil, Peipsi ahvenapüük, Emajõe kohad ja latikad, üllatusvikerforell

Eduard Terase lõhekool: spinnaputukaga Narvas, landiga väikestel jõgedel

Läänemere toiduvõrk on ümber korraldunud, vana tasakaal ei pruugi taastuda

Eestlaste kujundatud Arrow Jerkid jõuavad 28 riigi haugipüüdjateni

Legendaarseid lante: Abu Atom, pesulauast haugimurdjaks

Kalastaja Kalaradar nr 14: Eduard Terase lõhekool

Tule laupäeval võistlema ja püüa end Värati haugikuningaks!

Inglismaa võitis Portugalis õngitsemise maailmameistritiitli

Rohkem lugusid

Kalakohad

Kalaradar, 37. nädal: vägevad mereahvenad, maailmameistrid hiilgasid meistrivõistluste lõpuetapil, Peipsi ahvenapüük, Emajõe kohad ja latikad, üllatusvikerforell

Olematu võtu kiuste võib Võrtsjärvest saada selliseid iludusi. 8,3 kg kaalunud 86 cm pikkune koha ujub järves edasi.

Kalaradar, 36. nädal: Peipsi omapärane jigirakendus, Võrtsjärve kohasähvatus, mereahvena püük kogub tuure, hooaja lõpu jõeforellid, Pärnu ahvenad ja kohad

Hiiumaal ahvenaid püüdmas: millised on parimad jigid ja mis meres pigem ei tööta?

Kalaradar, 35. nädal: Kopsakad kajakiahvenad, Emajõe latikas võtab, Võrtsjärve ikaldus, Peipsi järv ja Pärnu jõgi

Kalaradar, 34. nädal: suured mereahvenad, Pärnu kohahiiglased, väikeste järvede kopsakad triibud, Emajõe latikad ja Peipsi ahvenad

Spinningupüügi maailmameister 96 cm-se Lämmijärve haugiga.

Kalaradar, 33. nädal: rannikumere kalaotsingud, jõeforelliseiklus, hilissuvine Emajõe latikapüük, Pärnu kohad ja Peipsi ahvenad

Veel kalakohti

Eduard Terase lõhekool: spinnaputukaga Narvas, landiga väikestel jõgedel

Eesti fiidripüügi koondise kapten Alex Roost ja Kalastaja Kalaradari saatejuht Rain Erala.

Kui latikas ei võta, tuleb midagi muuta: Eesti koondise kapten Alex Roost räägib oma fiidripüügi põhimõtetest

Sügisene ahvena jigitamine jõgedel on väga loominguline püük

Nuga peab kala lõikama, mitte saagima

Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest

Rohkem kogemuslugusid

Seadus

Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil septembris

Lugeja küsib: millised on hetkel Pärnus kehtivad kalastusreeglid ahvenale ja kohale?

Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil juulis

Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil juunis

Eestis on tõugjapüük keelatud, Lätis aga lubatud.

Lugeja küsib: kuidas saan tõestada, et püüdsin Koiva jõel oma harjuse ja tõugja Läti poolelt?

Vaata, millised on uued kalastusreeglid Pärnu piirkonnas

Rohkem seadustest

Keskkond

Paisude varjatud mõjud kalastikule

Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks

Maaparandustööd rikuvad Eesti jõed

Teadlased valmistasid kalade lõpustest inspireeritud mikroplasti filtri

Kormoranide olukorrast ja 2025. aasta tegevustest nende ohjamisel

2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala

Mõtteid forelli taastootmise tingimuste parandamise vajadustest ja võimalustest

Kormorani lisamine EL linnudirektiivi II lisasse avardaks tema ohjamise võimalusi

Kahe olulise forellijõe ülemjooksul asuvad järved saavad lähiaastatel looduslähedased kalapääsud

Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel

Meie vete võõrliike: ameerika kammloom suuremat osa Läänemerd ei ohusta

Rohkem keskkonnast

Tagasi Kalastaja esilehele

Mine