Rootsi kalale! Kalastaja käis avastamas Färnebofjärdeni rahvuspargi kalavesi
Veel paarkümmend aastat tagasi tundunuks mõte Rootsi kalale minekust absurdne. Varasematel aegadel sõideti Rootsi ikka selleks, et Stockholmi vaatamisväärsusi kaeda ja värvilisi välismaiseid hilpe hallile Maarjamaale kaasa tuua. Tänaseks on inimeste väärtushinnangud muutunud ja mind näiteks huvitab, kui head need Rootsi paljukiidetud kalaveed siis tegelikult ikkagi on. Piirid on lahti, eestlaste elatustase võimaldab reisida ja lisaks viib DFDS-i laevaliin Paldiskist Kapellskäri vaid 10 tunniga.
Seotud lood
Kui tahad augustis või septembris enne siinseid sügisesi püüke veel hilissuves lustida, on paras aeg haarata nurgast ridvad ning põrutada Taani rannikule makrelli püüdma.
Covid-19 on viimasel paaril aastal teinud kalameeste reisiplaanidesse hulga korrektuure. Kuna reisimine on riskantne või riikide suletuse tõttu üldse võimatu, on suur osa kalastajaid oma piiritagused püügiretked ära jätnud. Sel suvel aga leevendas olukorda vaktsineerimine ning kalamehed, kel süstid käes, pääsesid jälle polaarjoone-tagustele vetele lustima.
Aldo Ollik ja Hanno Kask käisid märtsis Taani rannikul meriforelli püüdmas ning tõdesid, et sealsed inimesed on toredad ja abivalmid ning kalastuskultuur kõrge. Meriforelli on Taani rannikul palju, aga suurus jätab Eestiga võrreldes soovida.
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kuidas Francois Lucarini 1970ndate keskel pöörlevale landile hääle andis
Liivi lahe kvoot suureneb 11%
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele