Kormoranid on aina suurenevaks probleemiks nii kutselistele kaluritele kui harrastuskalastajatele. Valgust tunneli lõpus aga ei paista, sest selle asemel, et lahenduse otsimisega tegeleda, vaatavad asjaosalised üksteisele nõutute nägudega otsa, suurenev kormoranide armee aga vähendab halastamatu järjekindlusega meie kalavarusid. Mida teha, kes peaks tegema ja kas üldse annabki midagi teha? Kalastaja ajas juttu kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava ühe autori, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlase Redik Eschbaumiga. Pilt, mis avanes, oli mitmes mõttes küllaltki apokalüptiline.
Seotud lood
Novembri lõpus korraldas Kalanduse teabekeskus Tallinnas rahvusvahelise seminari kormoranide mõjust kalastikule ja ökosüsteemile. Kui siiani on avalikkuses valdav olnud arusaam, et kormoran on probleemiks vaid vastasseisu tõttu kaluritega, siis toimunud seminar võttis uurimise alla kormorani mõju ka ülejäänud ökosüsteemile.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel on valminud mahukas ülevaade „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“. Kalastaja uurib asja.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
6
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Praktilisi nõuandeid microjigitamisega alustavale kalamehele
Seadus
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele